{"id":41,"date":"2015-12-09T14:23:26","date_gmt":"2015-12-09T14:23:26","guid":{"rendered":"http:\/\/nort.ee\/oppurid\/op31\/?page_id=41"},"modified":"2019-08-29T18:00:24","modified_gmt":"2019-08-29T15:00:24","slug":"ajalugu","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/anna.eelk.ee\/wordpress\/ajalugu\/","title":{"rendered":"EELK Anna koguduse ajalugu"},"content":{"rendered":"

\"kirik\"<\/a>EELK Anna koguduse k\u00e4esolev ajalook\u00e4sitlus haarab\u00a0 ajalugu koguduse s\u00fcnnist kuni aastani 1970. Hilisem periood vajab uurimist.<\/p>\n

Algselt kuulusid Anna kihelkonna osad Peetri kihelkonda. Erandiks oli Mustla k\u00fcla, mis kuulus Kose kihelkonda.<\/p>\n

1650.a. ehitas tolleaegse Purdi m\u00f5isa omanik von Burt Paide Tallinn maantee \u00e4\u00e4rde puukabeli, mida tema nime j\u00e4rgi h\u00fc\u00fcti Purdi kabeliks. Kabeli ametlik nimetus oli algusest peale Sankt-Anna. Teenistusi pidasid Peetri vaimulikud.<\/p>\n

5. septembril 1684.a. ordineeriti esimeseks iseseisvaks Anna kihelkonna \u00f5petajaks magister Erasmus Pegau. Seda p\u00e4eva loetaksegi Anna kihelkonna ja koguduse asutamise p\u00e4evaks. Vajaliku maa eraldas kogudusele kabeli asutaja von Burt. Kiriku maadele rajati ka \u00f5petaja elumaja ning majapidamishoone. Kogudusele m\u00f5jusid r\u00e4ngalt 1695.a. alanud suur n\u00e4lg ja sellele j\u00e4rgnenud P\u00f5hjas\u00f5da. Kogudus vaesus t\u00e4ielikult. 1738.a. j\u00f5uti kokkuleppele kasutada \u00fchist \u00f5petajat Paide kogudusega. Seejuures j\u00e4id m\u00f5lemad kogudused iseseisvaks. Seej\u00e4rel hakkas kogudus kosuma. Puukabel osutus kasutusk\u00f5lbmatuks. 1769.a. s\u00fcndis otsus hakata ehitama uut kirikut.<\/p>\n

Kiriku ehitamisele asuti aastal 1776. aastal. Ehitust\u00f6id juhatas \u00fclemeestseisja-patroon Adam-Johann von Baranoff. Kirik p\u00fchitseti sisse 6. juulil 1780.a. J\u00e4rva praosti Johannes Rinne poolt. 1852. a. tehti kirikule suurem remont. 1914.a. pandi kirikutornile uus sindelkatus. 1927.a. laoti kirikukatus ringi, krohviti ja valgustati kogu kirik. K\u00e4\u00e4rkambri v\u00e4lism\u00fc\u00fcri raiuti ukseava ja paigaldati uks, kirikutorn sai risti. 1928.a. tehti kirikule sisemine remont. Kirik valgendati ja ehitati uued ahjud. 1930.a. purustas pikne kirikutorni, \u00fche p\u00fcsttala ja v\u00e4lisuksed. Kahjustused k\u00f5rvaldati juba samal aastal. 1936.a. sai kirik topeltaknad. 1957.a. toimus kiriku j\u00e4rgmine suurem remont. 1975.a. asendati kiriku kivikatus eterniidiga. Samal aastal restaureeriti ka kantsel, altar ja altarimaal. 1990.a. v\u00e4rviti kirikutorn.<\/p>\n

ANNA KOGUDUSE VAIMULIKUD L\u00c4BI AEGADE<\/p>\n

    \n
  1. \n
    SUENO LAURENTTI COLANDER 1656-1667<\/div>\n<\/li>\n
  2. \n
    MATTHIAS SIEGMANN 1667-1680<\/div>\n<\/li>\n
  3. \n
    JOHANNES VICTORINUS BOVETIUS 1680-1684<\/div>\n<\/li>\n
  4. \n
    ERASMUS PEGAU 1684-1689<\/div>\n<\/li>\n
  5. \n
    BENGT JOHANN HIMSEL 1689-1692<\/div>\n<\/li>\n
  6. \n
    JOHANN WOLTEMALT 1693-1697<\/div>\n<\/li>\n
  7. \n
    PETER FRIEDRICH BOHNWASSER 1739-1743<\/div>\n<\/li>\n
  8. \n
    OTTO REINHALD VON HOLTZ 1744-1756<\/div>\n<\/li>\n
  9. \n
    GOTTFRIED JOHANN JALGER 1756-1767<\/div>\n<\/li>\n
  10. \n
    DAVID GOTTLIEB GLANSTR\u00d6M 1767-1824<\/div>\n<\/li>\n
  11. \n
    CARL GOTTHARD HAMMERBECK 1825-1866<\/div>\n<\/li>\n
  12. \n
    ENGELBRECHT VON TIESENHAUSEN 1866-1886<\/div>\n<\/li>\n
  13. \n
    CARL FRIEDRICH RALL 1886-1924<\/div>\n<\/li>\n
  14. \n
    GERHARD P\u00c4RLI 1925-1939<\/div>\n<\/li>\n
  15. \n
    MAX SAAR 1939-1944<\/div>\n<\/li>\n
  16. \n
    VALTER ILVES 1954-1956<\/div>\n<\/li>\n
  17. \n
    EDMUND LAANSALU 1956-1973<\/div>\n<\/li>\n
  18. \n
    PEETER KERBAK 1974-1994<\/div>\n<\/li>\n
  19. \n
    ENN AUKSMANN 1994-1996<\/div>\n<\/li>\n
  20. \n
    LEA HEINASTE 1996-2005 ja 2012-2015<\/div>\n<\/li>\n
  21. JAANUS KLAAS 2006-2011<\/li>\n<\/ol>\n

    1939.a. tegi kogudus katse v\u00f5tta t\u00f6\u00f6le oma \u00f5petaja. Senini oldi j\u00e4rjekindlalt kasutatud \u00fchist \u00f5petajat Paide kogudusega. Ka kirikuvalitsus leidis, et Anna kogudusel v\u00f5iks olla p\u00e4ris oma \u00f5petaja. Kogudus n\u00f5ustus kui kirikuvalitsus maksab \u00f5petajale 50 krooni palgalisa ning kogudus maksab palka 50 krooni. \u00d5petajale pidi j\u00e4\u00e4ma tasuta korter, 7 ha maad, k\u00fctte eest 120 krooni aastas ja tasu ametitalituste eest. Kuna \u00f5petajal polnud elamut, tehti korjandus, et muretseda \u00f5petajale maja. Konsistoorium eraldas \u00f5petaja palgatoetuseks 240 krooni aastas. Et seda oli liiga v\u00e4he ja ka praostkond ei suutnud aidata, siis j\u00e4tkas kogudus Paide kogudusega \u00fchise \u00f5petaja kasutamist.<\/p>\n

    Enne 1919 aastat kuulusid kogudusele Anna kirik, M\u00e4tliku talu ja K\u00f6stri talu koos k\u00f5rvalhoonete ja maadega. Kokku 34,24 ha. Asutav Kogu v\u00f5\u00f5randas kiriku maad. 1923.a. p\u00f6\u00f6rdus kogudus kirikuvalitsuse poole palvega arutada kirikukogul maade v\u00f5\u00f5randamise k\u00fcsimust. 1928.a. tahtis P\u00f5llut\u00f6\u00f6ministeerium s\u00f5lmida kogudusega maade kasutamiseks rendilepingu. Kogudus keeldus. 1929.a. lubati tagastada maad riiklikust tagavaramaast. 1936.a. kinnitati Maakorralduskomisjoni otsusega maa kogudusele. 1940.a. m\u00f5\u00f5deti maa v\u00e4lja, kuid ei j\u00f5utud kanda katastrisse. 1941.a. v\u00f5ttis kommunistlik valitsus koguduselt maa \u00e4ra. Saksa okupatsiooni ajal kasutas maid kogudus. 1945.a. varad natsionaliseeriti.<\/p>\n

    1919.a. v\u00f5eti endiselt konvendilt \u00fcle kiriku varandus ja otsustati t\u00f6\u00f6tegijatele maksta palka nii rahas kui ka natuuras. Esialgu oli n\u00f5ukogu ja juhatuse koosseis muutlik.<\/p>\n

    Kogudusel tuli v\u00f5idelda oma maade eest, \u00f5petajale ei suudetud maksta palka. Alates 1925 kogudus kosus, suutis maksta palgad ja teha remontt\u00f6id. T\u00f6\u00f6de tegemiseks korraldati korjandusi ja n\u00e4itusm\u00fc\u00fcke. Stabiilne elu kestis aastani 1940.<\/p>\n

    14. juunil 1940.a. k\u00fc\u00fcditati nii juhatuse esimees kui ka aseesimees. 1941-1945 juhtis kogudust Johannes Saar. Hiljem tema kohta andmed puuduvad. 1945. aastast juhtis kogudust Martin Kala. Koguduselt v\u00f5eti kogu vara \u00e4ra. Kiriku kasutamiseks tuli 1948.a. s\u00f5lmida leping J\u00e4rva maakonna TSN TK-ga. Esialgu kirjutasid lepingule alla 25 koguduse liiget. Hiljem nende arv kasvas. Kogudus oli pidevates majanduslikes raskustes. Tihti ei suudetud maksta makse. 1950.a. otsustati liitu Paide kogudusega. Samas elati endist viisi edasi, jumalateenistuslik elu ei lakanud ja nii t\u00fchistas kirikuvalitsus 1951.a. Paide kogudusega liitumise otsuse. Alates 1956.a. on koguduse elu stabiliseerunud. Toimusid suured leerid, t\u00f6\u00f6tas laulukoor jne.<\/p>\n

    Alates 1960.a. koguduse usuelu polnud enam nii aktiivne. J\u00e4rsult olid t\u00f5usnud maa-, hoonete- ja tulekindlustusmaksud. Surnaiap\u00fcha jumalateenistusteks ei antud luba. Koguduse ametiisikute vastu tunti huvi. Andmed tuli anda rajooni TSN TK-le. K\u00f5ik koosolekud tuli registreerida, TK esindaja v\u00f5ttis neist osa. 1960.a. alustati V\u00e4\u00e4tsal noorte suvep\u00e4evade korraldamisega, toimusid ilmalikud matused. Koolilastel keelati kirikusse minek. Inimesed v\u00f5\u00f5rdusid kirikust. Uus stabiliseerumine algas koguduse elu umbes 1970.a.<\/p>\n

     <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    EELK Anna koguduse k\u00e4esolev ajalook\u00e4sitlus haarab\u00a0 ajalugu koguduse s\u00fcnnist kuni aastani 1970. Hilisem periood vajab uurimist. Algselt kuulusid Anna kihelkonna osad Peetri kihelkonda. Erandiks oli Mustla k\u00fcla, mis kuulus Kose kihelkonda. 1650.a. ehitas tolleaegse Purdi m\u00f5isa omanik von Burt Paide Tallinn maantee \u00e4\u00e4rde puukabeli, mida tema nime j\u00e4rgi h\u00fc\u00fcti Purdi kabeliks. Kabeli ametlik nimetus oli […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"aioseo_notices":[],"aioseo_head":"\n\t\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t