{"id":439,"date":"2018-10-26T12:10:27","date_gmt":"2018-10-26T09:10:27","guid":{"rendered":"http:\/\/anna.eelk.ee\/wordpress\/?p=439"},"modified":"2018-10-26T12:10:27","modified_gmt":"2018-10-26T09:10:27","slug":"kone-anna-334-kihelkonnapaeval","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/anna.eelk.ee\/wordpress\/kone-anna-334-kihelkonnapaeval\/","title":{"rendered":"K\u00f5ne Anna 334. kihelkonnap\u00e4eval"},"content":{"rendered":"

Rahvap\u00f5lv l\u00e4heb ja rahvap\u00f5lv tuleb, aga maa p\u00fcsib igavesti. Ja p\u00e4ike t\u00f5useb ja p\u00e4ike loojub ning l\u00e4heb tagasi oma paika, kust ta j\u00e4lle t\u00f5useb. Tuul puhub l\u00f5una poole ja keerutab p\u00f5hja poole; keereldes, keerutades puhub tuul ja alustab taas oma ringk\u00e4iku. K\u00f5ik j\u00f5ed voolavad merre, aga meri ei saa t\u00e4is; paika, kuhu j\u00f5ed on voolanud, sinna voolavad need \u00fcha. K\u00f5igist asjust, mis v\u00e4sitavad, ei suuda \u00fckski r\u00e4\u00e4kida: silm ei k\u00fcllastu n\u00e4gemast ja k\u00f5rv ei t\u00e4itu kuulmast. Mis on olnud, see saab olema, ja mis on tehtud, seda tehakse veel- ei ole midagi uut p\u00e4ikese all. V\u00f5i on midagi, mille kohta v\u00f5iks \u00f6elda: Vaata, see on uus? Kindlasti oli see olemas juba muistsetel aegadel, mis on olnud enne meid. Ei ole vaid m\u00e4lestust endisist asjust ja n\u00f5nda ei ole ka m\u00e4lestust tulevasist asjust neil, kes saavad olema veelgi hiljem.<\/em><\/p>\n

Koguja 1, 4-11<\/p>\n

Lugupeetud kihelkonnap\u00e4eva kogudus.<\/p>\n

Sel aastal me t\u00e4histame oma riigi sajandat s\u00fcnnip\u00e4eva. Kuigi see on v\u00e4ga oluline arv, ei ole see siiski kaugeltki kogu meie lugu. Sest selles saja aastases riigis elab rahvas, kes on sel maal k\u00f5ige kiuste p\u00fcsinud juba aastatuhandeid.<\/p>\n

T\u00e4na meenutame meie kodu, Anna kihelkonna 334.aastat kestnud lugu.<\/p>\n

Lubage mul vaadata veidi ajas tagasi, et p\u00fcsiks m\u00e4lestus endisist asjust , et oleks ka m\u00e4lestus tulevasist asjust neil, kes saavad olema veelgi hiljem.<\/p>\n

Kuidas on elu kulgenud meie maal? Milline on olnud administratiivne jaotus?<\/p>\n

Muistsel iseseivusajal jagunes Eesti ala muistseteks maakondadeks , mis eksisteerisid \u00fcksteisest s\u00f5ltumatult ega moodustanud \u00fchtset riiki. Enne 13. sajandit oli Eestis 8 suurt ja 4 v\u00e4ikest maakonda. J\u00e4rvamaa kattus suures osas praeguse J\u00e4rvamaaga. Suuremad maakonnad jagunesid muinaskihelkondadeks. Kokku oli Eesti alal 13.sajandi alguseks arvatavasti 45 muinaskihelkonda.<\/p>\n

Muistne iseseisvus l\u00f5ppes ristis\u00f5dadega, maa vallutamisega. J\u00e4rvamaa j\u00e4i ordule. L\u00e4bi kogu keskaja loodi elanike arvu kasvuga juurde palju uusi kihelkondi. Anna kihelkond moodustati 17.sajandi teisel poolel Peetri ja Kose kihelkonna osadest. T\u00e4psemalt v\u00f5ime \u00f6elda: 5.septembril 1684.aastal. Miks siis? \u00dche kihelkonna moodustas \u00fche kiriku , st. \u00fche vaimuliku juurde koondunud elanikkond.<\/p>\n

5.septembril 1684.aastal ordineeriti esimeseks iseseisvaks Anna koguduse \u00f5petajaks magister Erasmus Pegau. Kihelkond ja iseseisev kogudus olid s\u00fcndinud, seoses \u00f5petaja t\u00f6\u00f6leasumisega kohapeale. Jumalas\u00f5na oli kuulutatud juba palju varem, ka kabel oli Annas olemas, isesisvat kogudust mitte. 1650.aastal oli Purdi m\u00f5isa omanik Hans von Burt lasknud ehitada puukabeli, milline sai nimeks Sankt Anna. Teenistusi pidasid Peetri kihelkonna vaimulikud.<\/p>\n

Kust on p\u00e4rit nimi Anna? Kristliku p\u00e4rimuse j\u00e4rgi on Anna Neitsi Maarja ema. Anna austamine on tekkinud Maarja kultuse p\u00f5hjal. P\u00fchal Annal kui Kristuse vanaemal oli keskaegses p\u00fchakutekultuses eriline koht. Tema austamise juured on eesk\u00e4tt esiema rollis. Hiliskeskajaks kujunes Annast \u00fcks k\u00f5ige armastatumaid naisp\u00fchakuid ning tema kaitse haare oli v\u00e4ga lai: teda austati kui p\u00fchendunud ema ja abikaasat, k\u00f5lbelist lesknaist ja m\u00f5juv\u00f5imsat vanaema. P\u00fchale Annale on p\u00fchitsetud mitmeid kirikuid, sealhulgas meie P\u00fcha Anna kirik. Kiriku nime j\u00e4rgi on saanud nime ka Anna kihelkond.<\/p>\n

Peale P\u00f5hjas\u00f5da , n\u00e4lga ja katku vaesus kogudus t\u00e4ielikult. Rahvast oli j\u00e4\u00e4nud v\u00e4heks, iseseisvat \u00f5petajat ei j\u00f5utud \u00fclal pidada. Lepiti kokku \u00fchise \u00f5petaja pidamisega Paide kogudusega. Anna kogudus s\u00e4ilitas iseseisvuse. Nii on olnud meil \u00f5petajaks ka Carl Gotthard Hammerbeck, aastatel 1825 \u2013 1866, kes asutas Paidesse esimese eestikeelse kooli. Kelle nime kannab n\u00fc\u00fcd Paide endine g\u00fcmnaasium: Paide Hammerbeski nimeline p\u00f5hikool.<\/p>\n

Tsaariajal kuulus J\u00e4rvamaa Eestimaa kubermangu. S\u00e4ilisid kihelkonnad. Eesti alal oli tollal 106 kihelkonda. Tollase haldusjaotuse k\u00f5rvale tekkisid veel 19.sajandi algul k\u00f5rvals\u00fcsteemina vallad, mis h\u00f5lmasid talupoegade maid, kes olid p\u00e4risorjusest vabastamise seadusega (1816 ja 1819) vabaks lastud. Algselt h\u00f5lmas \u00fcks vald \u00fche m\u00f5isa talupoegade maid. Hiljem hakkasid vallad kui talupoegade omavalitsused omavahel \u00fchinema. Algselt oli valdu nagu m\u00f5isaidki Eesti aladel \u00fcle tuhande, 19 sajandi l\u00f5puks aga veidi \u00fcle 400<\/p>\n

Eesti Vabariigi ajal jagunesid maakonnad algul kahe erineva \u2013 nii valdade kui kihelkondade- s\u00fcsteemi j\u00e4rgi. Kuna aga valdadel olid omavalitsused ning kihelkondadel mitte, siis lisaks m\u00f5isatele kadusid ka kihelkonnad haldusjaotuse peagi k\u00e4ibelt. Ametlikult kaotati kihelkonnad haldusjaotuse \u00fcksustena 1926.aastal, misj\u00e4rel j\u00e4id nad alles vaid kultuuriliste piirkondadena ning \u00fche kihelkonna koguduse piirkonnana.<\/p>\n

Eesti Vabariigis muudeti palju ka valdade ja maakondade piire. 1939.aastaks oli Eestis 11 maakonda ja 248 valda.<\/p>\n

N\u00f5ukogude ajal 1945.aastal hakati seniste valdade asemele moodustama k\u00fclan\u00f5ukogusid, sageli \u00fchte valda mitu k\u00fclan\u00f5ukogu. 1950.aastal kaotati maakonnad ja loodi rajoonid.. Algselt oli neid 39 rajooni ja 641 k\u00fclan\u00f5ukogu. Anna kuulus Paide rajooni, valdasid oli mitu.<\/p>\n

1952.aastal katsetati ka rajoonide grupeerimisel luua kolm oblastit: Tallinn, Tartu ja P\u00e4rnu. Kuid see jaotus end ei \u00f5igustanud ja kaotati j\u00e4rgmisel aastal. 1954 \u2013 1963.a. toimus massiline rajoonide k\u00fclan\u00f5ukogude \u00fchendamine. Alles j\u00e4i 15 rajooni, mis praktiliselt kattuvad praeguste 15 maakonnaga, erinedes neist vaid \u00fcksikutes detailides, k\u00fclan\u00f5ukogusid oli 250<\/p>\n

Eesti Vabariigi taass\u00fcnniga muudeti k\u00fclan\u00f5ukogud valdadeks ja rajoonid maakondadeks.<\/p>\n

On toimunud valdade liitmisi. Viimane haldusreform tegi Annast Paide linna osa. Kui vallad pole enam vallad ja linnad laiuvad sadadel ruutkilomeetritel, j\u00e4\u00e4vad kihelkonnapiirid p\u00fcsima.<\/p>\n

Kui 1926.aastal kaotati kihelkonnad haldusjaotuse \u00fcksustena, siis nad t\u00f5epoolest s\u00e4ilisid kultuuriliste piirkondadena ja \u00fche kogudude piirkonnana. N\u00f5ukogude aeg tegi k\u00f5ik, et rahva m\u00e4lu kaotada. Ja tuleb mainida, et see suuresti ka l\u00e4ks korda. Kirik ja kogudus olid p\u00f5lu all. Kirikud meie maastikupildis seisavad t\u00e4naseni, kui sageli tahaks k\u00fcsida: kaua veel, Issand? Maailmas toimusid muutused, uued riigikorrad, haldusjaotused jm. Kuid kirik seisis muutumata. Inimestel oli \u00fcks kindel koht, kuhu tulla kiirustaval ja muutuval ajal. Sama soovime t\u00e4nagi. Kiirustamine ja suured muutused on meilgi igap\u00e4eva osa. Kas kirik hoonena ja kogudus inimestena j\u00e4\u00e4vad p\u00fcsima selles muutuste tuules? Kas meil j\u00e4tkub tahet ja usku? Kas me v\u00f5tame aega elu \u00fcle j\u00e4rele m\u00f5elda? Kuhu kiirustame? Nii palju k\u00fcsimusi ja vastused on meil iga\u00fche sees, iga\u00fche s\u00fcdames. T\u00e4nu Jumalale ja teile, head inimesed, oleme v\u00f5inud ka lagunevad Anna kirikut remontida. Aga t\u00f6\u00f6d on veel palju.Me teeme t\u00f6\u00f6d lootuses. Kirik kui kultuuri ja v\u00e4\u00e4rtushinnangute kandja on kestnud l\u00e4bi sajandite, Anna kivikirik 238 aastat. Siin on palvetanud elu eest Eestimaal, oma pere ja l\u00e4hedaste eest. Vahest sinugi eest, hea kuulaja.Selles hoones ja kalmistul, kus puhkavad eelnevad p\u00f5lvkonnad, on v\u00e4gi. Meie kohus on selle kui p\u00f5liskultuuri s\u00e4ilitamine, et s\u00e4iliks side esivanemate, looduse ja koduga.<\/p>\n

L\u00f5petuseks loen prohvet Jeremija Nutulauludest 3pt. s. 22-26<\/p>\n

See on Issanda suur heldus, et me pole otsa saanud, sest tema halastused pole l\u00f5ppenud; need on igal hommikul uued- sinu ustavus on suur! Issand on mu osa, \u00fctleb mu hing, seep\u00e4rast loodan ma tema peale. Issand on hea neile, kes teda ootavad, hingele, kes teda otsib. Hea on oodata kannatlikult Issanda p\u00e4\u00e4stet.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Rahvap\u00f5lv l\u00e4heb ja rahvap\u00f5lv tuleb, aga maa p\u00fcsib igavesti. Ja p\u00e4ike t\u00f5useb ja p\u00e4ike loojub ning l\u00e4heb tagasi oma paika, kust ta j\u00e4lle t\u00f5useb. Tuul puhub l\u00f5una poole ja keerutab p\u00f5hja poole; keereldes, keerutades puhub tuul ja alustab taas oma ringk\u00e4iku. K\u00f5ik j\u00f5ed voolavad merre, aga meri ei saa t\u00e4is; paika, kuhu j\u00f5ed on voolanud, […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"aioseo_notices":[],"aioseo_head":"\n\t\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t