Advendi- ja jõulutervitus A.D. 2018

„Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.“ ( Lk 2: 10,11)

Oleme astunud advendiaega, ootuseaega. Kristlastena ootame Jeesuse Kristuse taastulekut,

Jumala tulekut oma rahva juurde. Tegelikult on kogu kristlase elu ettevelmistus Kristuse taastulekuks. Eriliselt tähistame seda maailmas enne jõule, just meenutades mäletame Kristuse sündi siia maailma.

Meie maal on see looduses aasta kõige pimedam aeg, hing igatseb soojust ja valgust. Esimesel advendil süütame linnas ja maal jõulukuuskedel küünlad. Igal päeval näeme, kuidas tekkivad uued kaunistused kodude ja teiste hoonete akendele. Meie hinge tuleb rahu ja rõõm. See on jõulude ootamise rõõm. Jõulud on rõõmu ja rahu pühad. Me vajame nii väga kiirustava ja sageli kurja maailma keskele rõõmu ja rahu, see on igale inimesele omane soov. Tahame kuulda jõululaule, nagu …taas sajab valget lund…

Me vajame soojust ja valgust. Me vajame tasakaalu oma hinge.

Jõulupühad annavad meile võimaluse tunnistada ja omaks võtta, et see igatsus ei ole kuhugi kadunud , et kõigest hoolimata elab ta meis edasi, otsib tuge ja täideminekut. Me tahame olla lahkemad, leplikumad, sõbralikumad.

Ootuseajal, advendiajal on meil võimalus iseenda kohta küsida: kui korras olen ma ise? Ja võime tunnistada: oleme katki. Kas otsime pealispinnalt, mis hajub, kui jõulud läbi saavad või otsinme Jõululast, kes meid terveks teeb?

Kuulame ingli häält, kes ütles:“ Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus:“

Läheme siis ilma katruseta oma pimeda hingega ja laseme seda valgustada, laseme ennast terveks teha. Kristus on Päästja, kes päästab meid meie enda hirmudest, pimeduse jõududest.

Kust teda leida? Ainult mõtiskledes vaevalt. Me peame minema teele. Soovitan igale otsijale võtta Piibel ja lugeda advendiajal iga päev näiteks Luuka evangeeliumi. Jõuluajaks jõuame kogu evangeeliumi läbi lugeda. Ja mõtiskleda Sõna üle. Enne lugema asumist öelda lihtne palve: Jumal, palun ava mulle oma sõna. Jumal on tõotanud, et iga otsija leiab ja igale koputajale avatakse. Jumal täidab oma tõotused.

Sõna sai lihaks ja elas meie keskel ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde. (Jh 1: 14)

Õnnistatud advendi- ja jõuluaega soovides,

Lea Heinaste

Õpetaja