KARJASEKIRI usupuhastuspühal ehk reformatsiooni aastapäeval, 31. oktoobril 2019

Kahe aasta eest tähistasime reformatsiooni 500. aastapäeva. Sel puhul istutati Eestimaal üle
500 õunapuu, et kuulutada kristlaste lootusest igavesele elule pärast ajaliku maailma lõppu.
Tookordne puude istutamine lähtus Martin Lutherile omistatud ütlusest: „Kui ka teaksin, et
homme on maailma lõpp, istutaksin täna veel õunapuu.“

Maailm kestab ja istutustöö jätkub, nagu jätkub alatine uuenemine – semper reformanda –
ühiskonnas tervikuna, nagu ka kirikus. Võimaliku maailma lõpu saabumisele, kasvõi
kliimakatastroofi kaudu, peaksime mure ja hingevärinaga mõtlema eriti siis, kui me ei ole
ennast veel sidunud Kristusega ega andnud end ja oma elu Tema hoole alla. Nõnda peab
alatine uuenemine kirikus suunama meid Kristusele lähemale, mitte temast eemale.
Oleme kõik tööriistad Jumala käes – teenijad, kes võime teha oma tööd vaid niivõrd, kuivõrd
Jumal seda võimaldab. Apostel Paulus on selle kohta öelnud: „Nõnda siis ei ole midagi see,
kes istutab, ega see, kes kastab, vaid Jumal, kes kasvatab. Istutaja ja kastja teevad sama tööd,
aga kumbki saab oma palga vastavalt oma vaevanägemisele.“ (1Kr 3:7–8). Me teeme Jumala
tööd oma annetega: kes istutab, kes kasvatab, kes lõikab tagasi, kes korjab saagi. Ainult oma
panusega ei suuda me muuta puud viljakandvaks ega maailma paremaks. Kõik üheskoos
kristlikule usule kui kandvale vundamendile toetudes võime saavutada parima tulemuse.
Kandvast vundamendist kui elu alusest kirjutab apostel Paulus: „Jah, teist alust ei saa keegi
rajada selle kõrvale, mis on juba olemas – see on Jeesus Kristus.“ (1Kr 3:11). Nõnda on meil
kristlastena lihtne, sest meie eest on vundament juba rajatud. Alus on pandud, millele
ehitada, suund on kätte näidatud ning meie asi on jätkata samas suunas. Kui muudame
suunda, kui vahetame pealisehitise otstarvet inimlikest huvidest ja himudest lähtuvalt,
vajame uut reformatsiooni. Nagu 500 aasta eest, peame ka täna iga muutuse lähteallikana
võtma Martin Lutheri eeskujul kätte Pühakirja ning usaldama end täielikult Jumala armu
alla.

Et väärikalt meenutada reformatsiooni eesmärki – suunata kirik ja kristlik elu tagasi
Kristuse vundamendile – oleme võtnud nõuks taastada reformatsiooni ideede Eesti- ja
Liivimaale jõudmise 500. aastapäevaks ajaloolise Martin Lutheri kuju Keila lähistel.
Ühendagem selleks oma jõud kindlas veendumuses ja usus, et meie usu ainus puhastaja ja
uuendaja ning kristliku elu ainus alus ja vundament on Issand Jeesus Kristus!

Urmas Viilma
Peapiiskop

November ja detsember Anna kirikus

NOVEMBER

10.november kell 12.00 Jumalateenistus armulauaga. Usuvõitlus – Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga! Rm 12:21

24.november kell 12.00 Jumalateenistus armulauaga. Kristus – taeva ja maa Issand – Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. 2 Kr 5:10

DETSEMBER

  1. detsember kell 12.00 Advendiaja esimene pühapäev. Jumalateenistus armulauaga. Sinu Kuningas tuleb alandlikkuses – Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja! Sk 9:9. Advendiküünla süütamine. Kaasavõetud küünlaga on võimalus kirikus altarilt süüdatud advendituld koju viia. Kaasa teenib koguduse ansambel.

24.detsember kell 14.00 Jõuluõhtu liturgiline jumalateenistus.  Vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu! Kaasa teenib koguduse ansambel.

25.detsember kell 12.00 Kristuse sündimise püha ehk 1.jõulupüha Jumalateenistus armulauaga. Sõna sai lihaks – Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime Tema kirkist! Jh 1:14

31.detsember kell 14.00 Vana- aasta. Jumalateenistus armulauaga. Meie aeg on Issanda käes – Sinu käes, Issand, on kõik mu ajad. Ps 31:16

INFO

Kontaktid: õpetaja tel. 534 06 396

Juhatuse esimees tel. 51 53 667

Koguduse e- mail: anna@eelk.ee

Koduleht: Anna kogudus

Arveldusarve nr. EE711010702000731007 SEB

Täname kõiki liikmeannetajaid ja koguduse tegevust toetanud annetajaid. Soovime teile rohket Jumala õnnistust!

Kiriku remondi fond: EE631010220056672016 SEB

Täname kõiki kiriku remondi toetajaid. Suvel sai kirik uue peaukse ja teised uksed renoveeriti. Järg on akende renoveerimise käes. Palume annetada, kellel on võimalik.Soovime teile rohket Jumala õnnistust!

Suvi Anna kihelkonnas

Inimene on juba kord selline, kui on millegagi hakkama saanud, tahab tehtut meenutada, teha kokkuvõtteid ja tegijaid tänada.

Sel suvel tähistasime ühiselt Anna Kihelkonnapäeva, millel täitus 335 aastat.

Meie esivanemad on rajanud aluse, millel me tohime seista ja edasi minna. Esivanemate austamine ei ole pelgalt tore komme, vaid ka meie kohustus. Pühakiri ütleb: „Sina pead oma ema ja isa austama, et su elupäevi pikendataks sellel maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab“ ( 2Ms20:13) See käsk on seotud tõotusega: et su elupäevi pikendataks!

Eestlane on alati austanud vanemaid inimesi, oma eelkäijaid. Seda näeme kõige ehedamal kujul kalmistutel. Meie kultuur on rikas. Ei ole palju rahvaid maa peal, kes tähistavad surnuaiapühasid. Õigupärast on see meie rahva ainuomane traditsioon, mida me soovime jätkata.

Nii alustasime Anna Kihelkonna 335. aastapäeva tähistamisega varakevadel vana ajaloolise kalmistuosa korrastamisega. Suur tänu kõikidele, kes talgupäevast osa võtsid. Me tegime ära suure töö. Vana auväärne kalmistu tuli võsast välja, seal puhkavaid inimesi oli austatud ja meeles peetud.

Järgmisena pühitsesime juulikuus Anna Kihelkonnas elanud inimeste mälestuspäeva- surnuaiapüha. Mälestasime nimeliselt ajaloo- ja kultuuritegelasi, kes on oma elu elanud Anna Kihelkonnas, süütasime neid mälestades küünlad. Avasime mälestusplatsi ja – pingi kõikidele Anna Kihelkonnas elanud inimestele. Kõik inimesed on väärt mälestamist ja tänamist. Mälestusplatsi tehes mõtlesime ka neile, kelle elutee on viinud võõrsile ja ei ole kodumaa mulda maetud. Omaksed võivad soovi korral alati süüdata risti all küünla ja istudes pingil mõelda oma armsatele, kes puhkavad võõras mullas.

Suured tänud pingi valmistajale ja annetajatele, et pink sai valmistatud ja paigaldatud.

Kihelkonnas on väga tublid noored, kes südamega asja juures olid. MTÜ Purdi Külaselts ja Anna Vaba Aja Maja korraldasid 7.septembril autoorienteerumise Anna Kihelkonna külades. millest osavõtjad tutvusid Anna Kihelkonna küladega ja sellega, mis neis külades varem on olnud. Osales 6 võistkonda .Võistluse võitis võistkond Kuldne Kolmik, kuhu kuulusid Kaie Schilf, Reelika Schilf ja Kaja Aunpuu. Pärast tublimate autasustamist oli Maru Puhkus Pärnu jõe kallastele püsti pandud tünnisaunaga ja kõik, kes soovisid, said avastada kihelkonna piire, mööda jõge sõites ning nautida tünnisauna mõnusid.

Õhtul toimus Purdi Rahvamajas rahvapidu. Rahvas sai näha Kose näiteseltsi humoorikat näidendit „Lullatooriumiga“. Tantsuks mängis ansambel „Parvepoisid“.Suured tänusõnad Elle Näppole, Purdi mõisaperele, Kaitseliidu Järva Malevale, MRR Vedu`le ja Mailander OÜ`le ürituse eduka läbiviimise eest!

7. septembril panime kirikusse üles näituse „Anna Kihelkonna Aja Lugu“. Näituse pani kokku ja uuendas Elle Näppo, kellele tehtud töö eest tuhat tänu!

8.septembril toimus kirikus tänujumalateenistus, kus esines Arsise Tartu käsikellade ansambel. Täname neid, kes meie projekti kontserdi korraldamisel finantseerisid.

Päeva lõpetasime Anna Vaba Aja Majas sünnipäevatorti süües ja vaadates filmi Anna Kihelkonnast. Tänud korraldajatele!

Punkti kogu üritustele paneme Lõikustänupühal, 13.oktoobril kirikus kontsert- jumalateenistusega. Täname tegijaid kontserdiga, kus esinevad Türi Muusikakooli õpetaja Helen Otti tshelloõpilased.

Oli tore, teguderohke suvi. Meil on väga tublid inimesed, nii noored kui eakamad, kes alati on nõus tegutsema ja teistele pakkuma.

Veelkord tõdeme, et väikese finantsiga on võimalik teha suuri asju!

Soovime kõikidele inimestele lähedalt ja kaugelt head tervist ja rahu südamesse.

Ülevaate panid kokku Merli Nugis ja Lea Heinaste.