Anna kirik asub Tallinn -Tartu maantee ääres, Anna külas Paide vallas, 16 km. Paidest Tallinna poole. Anna kirik on väikseim kirik Järvamaal. Hilisbarokne kirik on ehitatud 1776 – 1780 a. Istekohti on kirikus 200, seisukohti 300.

Rahvapärimuse järgi ehitati 1650.a. Annasse puukabel, mis asus kirikust veidi eemal. Kirik pidi tulema samasse kohta, kuid igal hommikul leitud eelmisel päeval tehtu lõhutuna. Et läheduses asunud Ukukivi, siis seostati lõhkumist muistse ebajumala Uku kummardajatega. Asuti otsima uut kohta. Uues kohas töö edenes. Kirik sai endale nimeks Püha Anna. Seda seoses uue kiriku ehitamise paigas leitud pühaku Anna pildiga, mis ilmselt pärines ühest läheduses asunud katoliiklikust kloostrist (neid olnud kaks).

Kiriku ehitamisele asuti aastal 1776. aastal. Ehitustöid juhatas ülemeestseisja-patroon Adam-Johann von Baranoff. Kirik pühitseti sisse 6. juulil 1780.a. Järva praosti Johannes Rinne poolt. 1852. a. tehti kirikule suurem remont. 1914.a. pandi kirikutornile uus sindelkatus. 1927.a. laoti kirikukatus ringi, krohviti ja valgustati kogu kirik. Käärkambri välismüüri raiuti ukseava ja paigaldati uks, kirikutorn sai risti. 1928.a. tehti kirikule sisemine remont. Kirik valgendati ja ehitati uued ahjud. 1930.a. purustas pikne kirikutorni, ühe püsttala ja välisuksed. Kahjustused kõrvaldati juba samal aastal. 1936.a. sai kirik topeltaknad. 1957.a. toimus kiriku järgmine suurem remont. 1975.a. asendati kiriku kivikatus eterniidiga. Samal aastal restaureeriti ka kantsel, altar ja altarimaal. 1990.a. värviti kirikutorn.

Et Anna kiriku ehitamine langes barokiaega, siis kujutab ta endast barokset saalkirikut, millel puuduvad dekoratiivelemendid. Ta mõjub oma lihtsuses rahuliku ja puhtana.

Kirikus on esialgne altar säilinud üksielementidega, mis ehitati ümber 1892. aastal. Uued altar ja kantsel valmisid pseudogooti stiilis ja omavad kõige tüüpilisemaid gootikale iseloomulikke kaunistuselemente. Samasse aega kuulub käärkambri uks.

Orel pärineb aastast 1877. Enne seda täitis kirikus muusika osa 1842.a. muretsetud harmoonium.  Kirikukellad on valatud Tallinnas, pärinevad aastatest 1790 ja 1853. Altarimaal “Aita mind, Issand.” on valminud ühel ajal kantsli ja altariga ning moodustavad ühtse terviku. Altarimaali autor on Rudolf Julius von Mühlen. Kiriku põrandal on Georg von Boci hauaplaat, aastaarvuks 1758.