Kuujuhtsõna: Mu silmad on näinud Sinu päästet! (Lk 2: 30)
Jumalateenistused Anna kogudusemajas
12.02.2023 jumalateenistus armulauaga. Teema: Jumala sõna külv.
Kõigeväeline Jumal, me palume Sind anna meile oma Vaimu ja jumalikku tarkust, et Sinu püha sõna meie keskel elaks ja kasvaks. Lase oma sõna rõõmuga ja puhtasti kuulutada ning ehita sellega oma kogudust, nõnda et me Sind kindlas usus teenime ja julgelt tunnistame ning õndsaks saame , Jeesuse Kristuse, Sinu Poja , meie Issanda läbi.
26.02.2023 Paastuaja alguse jumalateenistus armulauaga. Teema: Jeesus- kiusatuste võitja.
Kõigeväeline Issand, meie tugevuse allikas. Hea ja kurja võitlus käib nii meie sees kui meie ümber. Hoia meid kindlast oma sõnas, julgusta meid võitlema kurja vastu ning kui me langeme, siis tõsta meid jälle üles ja tee meie hing terveks Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.
Kontaktid
Õpetaja Anders Tshumakov t. 5109926 (jumalateenistused, talitused)
Juhatuse esimees Peep Heinaste t. 5153667 (majandusküsimused, kalmistu)
Liikmeannetused ja –maksud SEB a/a EE711010702000731007
14.august kell 12.00 Kuld- ja hõbeleeri jumalateenistus.
Palume neid, kellel on leeriõnnistamisest möödunud 50 ja enam aastat kuni 25 aastat ja kes ei ole varem kuld- või hõbeleerist osa võtnud, registreerida tel 53 403 390 (õp. Lea Heinaste) sama tel numbrilt saab küsida ka infot, kui enam pole meeles, millal leeris käisite.
Õp. Andres Tshumakovi tel numbrile palun helistada neil, kes soovivad sel aastal leeri tulla.
Kuujuhtsõna: Lootus ulatub vahevaiba taha sisimasse, kuhu Jeesus, meie eeljooksja, on läinud sisse meie heaks. (Hb 6: 19-20)
Jumalateenistused Anna kirikus
8.mai kell 12.00 Emadepäev. Jumalateenistus armulauaga. Teema: Jumala rahva koduigatsus.
22.mai kell 12.00 Palvepühapäev. Jumalateenistus armulauaga. Teema: Südame kõne Jumalaga.
NB! Laupäeval, 14.mail kell 11.00 – 14.00 Talgupäev Anna kalmistul. Riisume mahajäetud haudadelt lehti. Töövahend- reha- palume kaasa võtta. Töö lõppedes talgusupp. Ootame teie osavõttu, kelle omaksed on maetud Anna kalmistule. Teeme üheskoos head, et kogu kalmistu oleks korras.
Issand, nad on ju Sinu rahvas ja Sinu pärisosa, kelle Sa tõid välja oma suure rammuga ja väljasirutatud käsivarrega. 5 Ms 9:29
Jumalateenistused Anna Kogudusemajas Talvekirikus.
13.veebruar kell 12.30 Jumalateenistus armulauaga. Teema: Teenimise arm. Peale jumalateenistust kirikukohv. Oleme osaduses ja arutame tulevikuplaane. Laua katame kaasavõetud andidega.
27.veebruar kell 12.30 Jumalateenistus armulauaga. Teema: Jumala armastuse ohvritee.
Eile (05.05.2020) kehtestas Vabariigi Valitsus oma korraldusega nr 143, et avalike kogunemiste osas kehtestatud piirang ei kehti alates 10. maist 2020 avalike jumalateenistuste ja teiste avalike usuliste talituste läbiviimisel, kui järgitakse peaministri 24. märtsi 2020. a korralduse nr 45 punktis 1 sätestatud liikumisvabaduse piiranguid, s.o 2+2 reeglit ja tagatud on desinfitseerimis-vahendite olemasolu.
See piirangu kaotamine seab eelkõige koguduste juhatustele ja vaimulikele, aga samuti kirikuvalitsustele vastutuse, et pühakodades oleks tagatud kõik meetmed, mis on vajalikud nakkuse leviku tõkestamiseks (st 2+2 nõude täitmine ja üldkasutatavate pindade desinfitseerimine).
2+2 nõue tähendab liikumisvabaduse piiranguna järgmist:
1) keelatud on avalikus kohas viibida ja liikuda rohkem kui kahel isikul üheskoos, välja arvatud juhul, kui seda ei ole võimalik mõistlikult tagada;
2) tuleb hoida siseruumides (välja arvatud isikute kodudes) ja avalikuks kasutamiseks ette nähtud kohtades, mille all mõeldakse eelkõige kauplusi, väliseid mängu- ja spordiväljakuid, randu, promenaade, tervise- ja matkaradu, parke, ühissõidukeid, teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud juhul, kui seda ei ole võimalik mõistlikult tagada.
Seega tuleb kogudustes juba aegsasti hästi läbi mõelda kõik tegevused, kuidas taas teenistusi jätkates kaitsta koguduseliikmete ja teiste pühakodasid külastavate inimeste tervist, st et kui pühakodades ei ole võimalik koguduseliikmete vahemaad reguleerida paigaldatavate toolidega (st kui kirikuhoones on statsionaarsed pingid), siis leitaks võimalus nt märgistada pinkidel istekohad (2m vahekaugus) ja/või paigalda nähtavale kohale vastavad juhised.
Samuti soovitame vaimulikel julgustada koguduseliikmeid kandma isikukaitsevahendina näomaski ning vältima füüsilisi kontakte jumalateenistuste käigus (nt rahutervituse ajal käesurumisel asemel piirduda vastastikuste kummardustega).
Enne 10. maid palume koguduste vaimulikel ja juhatustel edastada oma koguduseliikmetele kõiki võimalikke suhtluskanaleid kasutades meeldetuletus, et vaatamata jumalateenistuste osas kehtinud piirangu lõppemisele kehtivad jätkuvalt need piirangud:
inimesed, kellel on diagnoositud COVID-19 haigust põhjustav koroonaviirus, ei tohi alates diagnoosimisest kuni tervenemiseni kodust lahkuda;
see piirang kehtib ka nendega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele inimestele.
Praegust olukorda tuleb käsitleda mitte ainult lähituleviku aspektist, vaid ka pikemas ajalises vaates, sest selle viiruse põhjustatud uue tegelikkusega tuleb meil õppida koos elama.
Kristuse ülestõusmise püha evangeeliumis jutustab evangelist Johannes meile varajasest hommikutunnist, mil Maarja Magdaleena avastas Jeesuse hauale tulles, et haud on tühi. See oli ärev hetk. Naine jookseb oma avastust jagama Peetruse ja Johannesega, kes hauale rutates veenduvad oma silmaga, et Jeesuse surnukeha ei ole hauas. Haud on tühi!
Oleme seekordsele ülestõusmispühale vastu läinud koroonaviirusest tingitud ärevusega hinges. See on ärevus, mida on jagunud kõikjale maailmas, sest pandeemia on halvanud meie isiklikud mõtted ja meeled, kuid samal ajal kogu maailma tavapärase töö- ja elurütmi. Siiski on see viirus suunanud paljusid inimesi, võimalik, et esimest korda üle aastate ja aastakümnete, mõtlema järele omaenda elu kaduvuse ja kogu ajaliku maailmakorra hetkelisuse üle. Kui Maarja Magdaleena ning jüngrid Peetrus ja Johannes hauda sisenesid, veendusid nad selles, et haud on tühi.
Täna on kirikud tühjad! Väidetavalt mõjutab koroonaviiruse pärast kodudesse sulgumine praegu juba enam kui poolt kogu maailma elanikkonnast. Järelikult on tühjad üle maailma mitte ainult kirikud, vaid ka kõik teised pühakojad: palvemajad, sünagoogid, mošeed, templid … Aga ka sekulaarse maailma kaubandustemplid hiiglaslikest kaubandus- ja meelelahutuskeskustest väikeste butiikideni. Üle maailma, üle rahvaste, riikide, kultuuride ja religioonide ulatuv tühja haua sõnum on sel aastal erakordselt võimas. See ei ole sõnum, et Jumal on meid maha jätnud. Seda võisid hetkeks karta ka Jeesuse hirmunud jüngrid. Kus Jumal siis on? Kus Jeesuse jüngrid Ülestõusnuga kohtusid?
Johannes kirjutab: Jüngrid läksid nüüd taas ära kodu poole (Jh 20:10). Kodu, kuhu jüngrid lukustatud uste taha olid kogunenud, oli see koht, kuhu Jeesus sisse astus, et julgustada oma lähimaid õpilasi ja pereliikmeid. Enne seda jõudis ta endast ülestõusnud Kristusena märku anda aias üksi jalutavale Maarja Magdaleenale.
Armas ülestõusmispüha kogudus kodudes, parkides ja aedades, kõik, kes üksi või pereringis Kristuse ülestõusmise püha seekord ärevusega olete oodanud. Ärge kartke! Ülestõusnud Jeesus astub täna sisse igasse kodusse, ta külastab kõiki, kes viibivad või ka töötavad haiglas, eakate- või lastekodus, vanglas või kasarmus. Nõnda, nagu ei takistanud ülestõusnud Jeesust suletud haud ega lukustatud uksed, ei takista Kristust täna ei viirus ega karantiin – mitte miski! Ta tuleb meie kõigi juurde ning julgustab meid rõõmsa ja rahustava sõnumiga, nagu ta tavatses seda teha oma jüngreid rahustades siis, kui nad olid kõige suuremas hirmus ja hädas. Jeesus ütleb: Olge julged, see olen mina, ärge kartke! (Mt 14:27)
Oma ülestõusmisusku tunnistades tervitagem täna üksteist rõõmsa sõnumiga: Kristus on surnuist üles tõusnud! Tõesti, ta on üles tõusnud! Halleluuja!
Paulus ütleb: Ma otsustasin teada teie keskel ainuüksi Jeesusest Kristusest ja temast kui ristilöödust. (1Kr 2:2)
Paulus keskendas kogu oma tähelepanu ristilöödud Kristusele. Kuigi tolleaegses koguduses oli palju muresid, pööras apostel pilgu vaid ristilöödule, kelles ta nägi Jumala väge ja Jumala tarkust. Inimeste silmis oli selline Pauluse hoiak täiesti arusaamatu, sest ristilöödud Kristus oli tolle aja juutidele ärrituseks ja paganatele narruseks.
Täna vaatab kogu kristlik maailm kõikide hädade, haiguste ja teadmatuse keskel taas ristilöödud Kristusele. Inimmõistusele on raske seletada, kuidas on see võimalik, et see, kelle käes on kõik meelevald taevas ja maa peal, kelle läbi kõik on loodud ja kelle käes on kõik meie ajad, on nüüd ristile naelutatud, häbistatud, piinatud ja heidab hinge. Küsime samuti nagu üks meie kiriku vaimulik oma noorpõlves kirjutatud luuletuses: Miks ripud seal raskel ristil, kus olla on valus ja halb, miks naeratad, appi ei hüüa, me Isa kes üleval?
Ristija Johannes on avanud seda mõistatust ja ütleb: „Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu (Jh 1:29). Tegelikult näeme ristil maailma patu probleemi. Seal saab selgeks, kui hävitav on inimese elus lahusolek Jumalast ja millist hinda oli vaja maksta, et meie võiksime saada Jumala lasteks ning vabaneda patu orjusest. Ristil saab avalikuks ka Jumala armastuse suurus. Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu (Jh 3:16).
Inimkonna päästmiseks on Jumal armastuses maksnud äärmiselt kõrge hinna. Meie lunastus on täiuslik. Miski ei saa meid enam hukutada. Me oleme veendunud selles, et ei surm ega elu ega miski muu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas.
Meie ei suuda teha seda, mida tegi Jeesus. Ükski inimene ei saa teisele igavest elu kinkida. Kuid selleks, et üksteist hädades aidata, tuleb ka meil sageli ohvreid tuua. Eriti nüüd, kui ohtlik haigus on laialt levimas. Paljud on juba haigestunud ja maailmas on kümned tuhanded inimesed selle haiguse tagajärjel surnud. Nüüd on meie kohus armastuses hoolitseda üksteise eest nende võimalustega, mis on meie käes. Loobuda tööst ja lähedastest inimestest, taluda majanduslikke tagasilööke, paljudes ülesannetes ka oma elu ja tervist ohtu seades saame palju teha traagiliste tagajärgede ärahoidmiseks.
Kui me vaatame ristilöödule, mõistame, et ohver võib kinkida elu. Kui vaatame Kristuse ristile, saame ka ise jõudu, et üksteist hoida ja armastada, nii nagu tema on meid armastanud.
Olgu sõna Kristuse ristist meile siis Jumala väeks kõikides elu võitlustes.