Kõikide silmad ootavad Sind ja Sina annad neile nende roa omal ajal. Ps 145:15
18.0ktoober kell 12.00 Tsèllokontsert. Esinevad Türi Muusikakooli õpilased õpetaja Helen Otti juhendamisel.
25.oktoober kell 12.30 Jumalateenistus armulauaga
Mõeldes lähenevale hingedeajale ja oma kallitele lahkunutele, toimub Anna kirikus laupäeval 31.oktoobril kell 17.00 kontsert- mõtisklus „ Sinu käes, Issand, on kõik mu ajad.” Laulavad Anna koguduse ansambel ja lapsed. Mõtiskleb Järva praost Katrin- Helena Melder.
Võta aega süüdata küünal, kuulata kontserti ja mõtetes üheskoos olla oma kallitega.
8.novembril kell 12.30 Isadepäeva jumalateenistus armulauaga.
22.november kell 12.30 Igavikupühapäeva jumalateenistus armulauaga
29.novembril kell 12.30. Advendiaja alguse jumalateenistus armulauaga. Kaasa teenib trompetil Peep Heinaste.
Süütame advendiküünla. Tule õnnistab Järva praost Katrin- Helena Melder. Õnnistatud tuld on võimalik koju viia ja sellest süüdata kodus või külaväljakul ühisel kuusepuul küünlad. Võta kaasa latern või selleks sobiv küünal, et kirikus süüdatud tuld koju viia.
Olge ikka rõõmsad Issandas! Taas ma ütlen: Olge rõõmsad! Issand on ligidal! FL 4:4,5b
Kogudus tänab annetajaid.
Liikmeannetusi on võimalik üle kanda panka EE711010702000731007 SEB
Kiriku remondi annetusi EE631010220056672016 SEB Pooleliolevad tööd: kiriku akende renoveerimine.
Kontakt:
Õpetaja Katrin- Helena Melder tel. 53 435 774 (jumalateenistused, talitused)
Juhatuse esimees Peep Heinaste tel. 51 53 667 (majandusküsimused, kalmistu)
13.september kell 12.30 jumalateenistus armulauaga.
Teema: Tänulikkus – Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki Tema heategu. Ps 103:2
Jeesus ütleb: „Vaata, sa oled saanud terveks. Ära tee enam pattu, et sinuga ei juhtuks midagi halvemat!” Jh 5:14
27.september kell 12.30 jumalateenistus armulauaga.
Teema: Jeesus annab elu – Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. 2Tm 1:10
Jeesus ütleb:”Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb. Ükski, kes elab ja usub minusse, ei sure alatiseks.” Jh 11: 25-26
Olete oodatud jumalateenistustele!
KONTAKTID
Kokkusaamine õpetajaga eelneval kokkuleppel või peale jumalateenistust.
Telefon: 51 53 667 Juhatuse esimees. 53 406 396 õpetaja
Liikmeannetused jm. annetused palume üle kanda panka a/a EE711010702000731007 SEB
Kiriku remondifond a/a EE 631010220056672016 SEB
Kogume annetusi kiriku akende renoveerimiseks.
Täname kõiki annetajaid ja soovime rohket Jumala õnnistust.
Kõik matusetalitused ja urni muldapanekud tuleb eelnevalt registreerida.
Kõikide kalmistut puudutavate küsimuste ja muredega pöörduda juhatuse esimehe poole. Kalmistu omanik on kogudus ja probleeme saame lahendada ainult koostöös kogudusega.
Eile (05.05.2020) kehtestas Vabariigi Valitsus oma korraldusega nr 143, et avalike kogunemiste osas kehtestatud piirang ei kehti alates 10. maist 2020 avalike jumalateenistuste ja teiste avalike usuliste talituste läbiviimisel, kui järgitakse peaministri 24. märtsi 2020. a korralduse nr 45 punktis 1 sätestatud liikumisvabaduse piiranguid, s.o 2+2 reeglit ja tagatud on desinfitseerimis-vahendite olemasolu.
See piirangu kaotamine seab eelkõige koguduste juhatustele ja vaimulikele, aga samuti kirikuvalitsustele vastutuse, et pühakodades oleks tagatud kõik meetmed, mis on vajalikud nakkuse leviku tõkestamiseks (st 2+2 nõude täitmine ja üldkasutatavate pindade desinfitseerimine).
2+2 nõue tähendab liikumisvabaduse piiranguna järgmist:
1) keelatud on avalikus kohas viibida ja liikuda rohkem kui kahel isikul üheskoos, välja arvatud juhul, kui seda ei ole võimalik mõistlikult tagada;
2) tuleb hoida siseruumides (välja arvatud isikute kodudes) ja avalikuks kasutamiseks ette nähtud kohtades, mille all mõeldakse eelkõige kauplusi, väliseid mängu- ja spordiväljakuid, randu, promenaade, tervise- ja matkaradu, parke, ühissõidukeid, teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud juhul, kui seda ei ole võimalik mõistlikult tagada.
Seega tuleb kogudustes juba aegsasti hästi läbi mõelda kõik tegevused, kuidas taas teenistusi jätkates kaitsta koguduseliikmete ja teiste pühakodasid külastavate inimeste tervist, st et kui pühakodades ei ole võimalik koguduseliikmete vahemaad reguleerida paigaldatavate toolidega (st kui kirikuhoones on statsionaarsed pingid), siis leitaks võimalus nt märgistada pinkidel istekohad (2m vahekaugus) ja/või paigalda nähtavale kohale vastavad juhised.
Samuti soovitame vaimulikel julgustada koguduseliikmeid kandma isikukaitsevahendina näomaski ning vältima füüsilisi kontakte jumalateenistuste käigus (nt rahutervituse ajal käesurumisel asemel piirduda vastastikuste kummardustega).
Enne 10. maid palume koguduste vaimulikel ja juhatustel edastada oma koguduseliikmetele kõiki võimalikke suhtluskanaleid kasutades meeldetuletus, et vaatamata jumalateenistuste osas kehtinud piirangu lõppemisele kehtivad jätkuvalt need piirangud:
inimesed, kellel on diagnoositud COVID-19 haigust põhjustav koroonaviirus, ei tohi alates diagnoosimisest kuni tervenemiseni kodust lahkuda;
see piirang kehtib ka nendega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele inimestele.
Praegust olukorda tuleb käsitleda mitte ainult lähituleviku aspektist, vaid ka pikemas ajalises vaates, sest selle viiruse põhjustatud uue tegelikkusega tuleb meil õppida koos elama.
Kristuse ülestõusmise püha evangeeliumis jutustab evangelist Johannes meile varajasest hommikutunnist, mil Maarja Magdaleena avastas Jeesuse hauale tulles, et haud on tühi. See oli ärev hetk. Naine jookseb oma avastust jagama Peetruse ja Johannesega, kes hauale rutates veenduvad oma silmaga, et Jeesuse surnukeha ei ole hauas. Haud on tühi!
Oleme seekordsele ülestõusmispühale vastu läinud koroonaviirusest tingitud ärevusega hinges. See on ärevus, mida on jagunud kõikjale maailmas, sest pandeemia on halvanud meie isiklikud mõtted ja meeled, kuid samal ajal kogu maailma tavapärase töö- ja elurütmi. Siiski on see viirus suunanud paljusid inimesi, võimalik, et esimest korda üle aastate ja aastakümnete, mõtlema järele omaenda elu kaduvuse ja kogu ajaliku maailmakorra hetkelisuse üle. Kui Maarja Magdaleena ning jüngrid Peetrus ja Johannes hauda sisenesid, veendusid nad selles, et haud on tühi.
Täna on kirikud tühjad! Väidetavalt mõjutab koroonaviiruse pärast kodudesse sulgumine praegu juba enam kui poolt kogu maailma elanikkonnast. Järelikult on tühjad üle maailma mitte ainult kirikud, vaid ka kõik teised pühakojad: palvemajad, sünagoogid, mošeed, templid … Aga ka sekulaarse maailma kaubandustemplid hiiglaslikest kaubandus- ja meelelahutuskeskustest väikeste butiikideni. Üle maailma, üle rahvaste, riikide, kultuuride ja religioonide ulatuv tühja haua sõnum on sel aastal erakordselt võimas. See ei ole sõnum, et Jumal on meid maha jätnud. Seda võisid hetkeks karta ka Jeesuse hirmunud jüngrid. Kus Jumal siis on? Kus Jeesuse jüngrid Ülestõusnuga kohtusid?
Johannes kirjutab: Jüngrid läksid nüüd taas ära kodu poole (Jh 20:10). Kodu, kuhu jüngrid lukustatud uste taha olid kogunenud, oli see koht, kuhu Jeesus sisse astus, et julgustada oma lähimaid õpilasi ja pereliikmeid. Enne seda jõudis ta endast ülestõusnud Kristusena märku anda aias üksi jalutavale Maarja Magdaleenale.
Armas ülestõusmispüha kogudus kodudes, parkides ja aedades, kõik, kes üksi või pereringis Kristuse ülestõusmise püha seekord ärevusega olete oodanud. Ärge kartke! Ülestõusnud Jeesus astub täna sisse igasse kodusse, ta külastab kõiki, kes viibivad või ka töötavad haiglas, eakate- või lastekodus, vanglas või kasarmus. Nõnda, nagu ei takistanud ülestõusnud Jeesust suletud haud ega lukustatud uksed, ei takista Kristust täna ei viirus ega karantiin – mitte miski! Ta tuleb meie kõigi juurde ning julgustab meid rõõmsa ja rahustava sõnumiga, nagu ta tavatses seda teha oma jüngreid rahustades siis, kui nad olid kõige suuremas hirmus ja hädas. Jeesus ütleb: Olge julged, see olen mina, ärge kartke! (Mt 14:27)
Oma ülestõusmisusku tunnistades tervitagem täna üksteist rõõmsa sõnumiga: Kristus on surnuist üles tõusnud! Tõesti, ta on üles tõusnud! Halleluuja!
Paulus ütleb: Ma otsustasin teada teie keskel ainuüksi Jeesusest Kristusest ja temast kui ristilöödust. (1Kr 2:2)
Paulus keskendas kogu oma tähelepanu ristilöödud Kristusele. Kuigi tolleaegses koguduses oli palju muresid, pööras apostel pilgu vaid ristilöödule, kelles ta nägi Jumala väge ja Jumala tarkust. Inimeste silmis oli selline Pauluse hoiak täiesti arusaamatu, sest ristilöödud Kristus oli tolle aja juutidele ärrituseks ja paganatele narruseks.
Täna vaatab kogu kristlik maailm kõikide hädade, haiguste ja teadmatuse keskel taas ristilöödud Kristusele. Inimmõistusele on raske seletada, kuidas on see võimalik, et see, kelle käes on kõik meelevald taevas ja maa peal, kelle läbi kõik on loodud ja kelle käes on kõik meie ajad, on nüüd ristile naelutatud, häbistatud, piinatud ja heidab hinge. Küsime samuti nagu üks meie kiriku vaimulik oma noorpõlves kirjutatud luuletuses: Miks ripud seal raskel ristil, kus olla on valus ja halb, miks naeratad, appi ei hüüa, me Isa kes üleval?
Ristija Johannes on avanud seda mõistatust ja ütleb: „Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu (Jh 1:29). Tegelikult näeme ristil maailma patu probleemi. Seal saab selgeks, kui hävitav on inimese elus lahusolek Jumalast ja millist hinda oli vaja maksta, et meie võiksime saada Jumala lasteks ning vabaneda patu orjusest. Ristil saab avalikuks ka Jumala armastuse suurus. Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu (Jh 3:16).
Inimkonna päästmiseks on Jumal armastuses maksnud äärmiselt kõrge hinna. Meie lunastus on täiuslik. Miski ei saa meid enam hukutada. Me oleme veendunud selles, et ei surm ega elu ega miski muu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas.
Meie ei suuda teha seda, mida tegi Jeesus. Ükski inimene ei saa teisele igavest elu kinkida. Kuid selleks, et üksteist hädades aidata, tuleb ka meil sageli ohvreid tuua. Eriti nüüd, kui ohtlik haigus on laialt levimas. Paljud on juba haigestunud ja maailmas on kümned tuhanded inimesed selle haiguse tagajärjel surnud. Nüüd on meie kohus armastuses hoolitseda üksteise eest nende võimalustega, mis on meie käes. Loobuda tööst ja lähedastest inimestest, taluda majanduslikke tagasilööke, paljudes ülesannetes ka oma elu ja tervist ohtu seades saame palju teha traagiliste tagajärgede ärahoidmiseks.
Kui me vaatame ristilöödule, mõistame, et ohver võib kinkida elu. Kui vaatame Kristuse ristile, saame ka ise jõudu, et üksteist hoida ja armastada, nii nagu tema on meid armastanud.
Olgu sõna Kristuse ristist meile siis Jumala väeks kõikides elu võitlustes.
Ei sa siis karda öö hirmu ega noolt, mis päeval lendab, ei katku, mis rändab pilkases pimedas, ega tõbe, mis laastab lõunaajal. Psalm 91:5–6
Armu ja rahu Jumalalt Isalt ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt, meie Päästjalt!
Täna, suurel neljapäeval vaatame selle nädala sündmustele. Palmipuudepühal oli rahval vaimustus, aga valitsejad olid hirmul: mis saab, kui rahvas haarab võimu ja kuulutab Kristuse Messiaks? Nad arutasid pingeliselt, kuidas Jeesusest vabaneda. Jüngrid olid vaatamata kõigele hirmule ja ohtudele Kristuse käsul ette valmistanud ühise söömaaja. Jüngrite mõtted olid väga erinevad. Juudal olid oma plaanid. Peetrus vaidles Jeesusega jalgade pesemise üle. Jeesus võttis ette puhastamise ja pesi kõikide jüngrite jalad. Pesemine oli siis oluline.
Ka täna ütleme, et kõik peab puhas olema. Peske käsi! – Alles pärast seda palvetatakse ja siis vestleb Jeesus jüngritega ning annab oma õpetuse. Pärast seda saadakse osa ühisest õhtusöömaajast. Jüngrid ei teadnud, et see oli nende viimane ühine söömaaeg Jeesusega enne tema ristisurma. Tormilised sündmused jätkuvad ja Jeesus vangistatakse.
Nii nagu jüngritel oli teadmatus ja hirm, on hirm ka täna. Hirm on kiiresti leviv ohtlik haigus.
Rasketel aegadel, mida on ikka olnud, on kirik kutsunud inimesi palvele ja kuulutanud eriti jõuliselt evangeeliumi. 1527. a laastas Wittenbergi katk. Dr Martin Luther kirjutas oma ametivennale Johann Hessile tänapäevalgi kõnetava kirja. Me peaksime paluma, et kõik halb kaoks ja end ka selle eest kaitsma, kuid mitte tegema Jumala tahte vastu. Meie kohustus on aidata ligimest hädas. Kui maja põleb, siis tuleb minna appi kustutama. Kui selleks on juba piisavalt abilisi, siis võib minna koju tagasi. – Kasuta ravimeid, võta sisse, mis sind aitab, puhasta suitsuga oma kodu, aeda ja tänavat, hoidu inimestest ja kohtadest, kus ligimene su abi ei vaja ja ole abiks tule kustutamisel. Mõtle nõnda: kuigi vaenlane on meile saatnud surmahaiguse, palun ma Jumalat, et ta meile armuline oleks ja aitaks. Siis puhastan ka mina suitsuga õhku, võtan ja annan rohtu, väldin kohti ja inimesi, kus mind ei vajata ja et minu kaudu ei saaks mürgitust paljud teised, kellele minu hoolimatus võib surma tuua. Kui Jumal mind enda juurde kutsuda tahab, siis ta mind ka leiab, aga mina olen teinud, mida ta mul on palunud teha ja ma ei ole ei enda ega teiste inimeste surmas süüdi. Kus aga ligimene mind vajab, ei väldi ma kohti ega inimesi, vaid lähen tema juurde ja aitan. Ja vaata, see on õige ja jumalakartlik usk, mis ei ole rumal ega häbematu ega kiusa Jumalat.
Psalmist julgustab: ära karda öö hirmu ega tõbe, mis laastab lõunaajal. Me ei tohi unustada, et kõik ei ole meie käes otsustada ja juhtida. Praegu oleme eriolukorras ja hullem kui viirus on hirm. Mõistepaarid „kaotus ja võit“, „lein ja rõõm“, „vihkamine ja armastus“, „surm ja elu“, „ajalik ja igavene“ on küll meile teada, aga nende sõnade sisu avaneb meile nüüd erilisel viisil. Igas olukorras elame Jumala silma all.
Armsad õed ja vennad! Palvetagem oma kiriku ja rahva pärast. Pole ühtegi olukorda, mille eest me ei saa Jumalat tänada!
Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt!
Aukuninga alandustee – Nõnda peab ülendatama Inimese Poeg, et igaühel, kes usub, oleks Temas igavene elu. Jh 3: 14b, 15
Palve
Kõigeväeline Jumal, Sa saatsid oma Poja, meie päästja Jeesuse Kristuse, et Ta kannaks ära maailma patu ja sureks ristil. Aita meil usus taibata, et Ta täitis kuulekana Sinu tahet ja lase meil Tema ülestõusmises osa saada võidust maailma ja patu üle. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi. Aamen.
Lugemised.
Psalm 22: 2-6
Mu Jumal, mu Jumal, miks Sa mu maha jätsid? Kaugel mu päästest on mu oigamissõnad. Mu Jumal, päeval ma hüüan, aga Sa ei vasta ja ööselgi, kuid ei leia enesele rahu. Ja ometi oled sina püha, kelle trooniks on Iisraeli kiituslaulad. Sinu peale lootsid meie esiisad, lootsid ja sina päästsid nad; nad kisendasid sinu poole ja pääsesid, nad lootsid sinu peale ega jäänud häbisse.
Filiplaste 2: 5 – 11
Mõtelge iseenestes sedasama, mida Kristuses Jeesuses: kes olles Jumala kuju, ei arvanud osaks olla Jumalaga võrdne, vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju, saades inimese sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena. Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani. Seepärast on Jumal tõstnud ta kõrgemaks kõrgest ja annetanud talle selle nime, et Jeesuse nimes nõtkuks iga põlv nii taevas kui maa peal kui maa all, ja et iga keel tunnistaks: Jeesus Kristus on Issand – Jumala Isa kirkuseks.
Johannes 12: 1 – 8
Kuus päeva enne paastapühi tuli Jeesus Betaaniasse, kus elas Laatsarus, kelle Jeesus oli surnuist üles äratanud. Nad tegid siis temale lõunasöögi ja Marta teenis. Laatsarus oli aga üks neist, kes koos Jeesusega lauas istusid. Maarja võttis nüüd naela ehtsat hinnalist nardisalvi, võidis Jeesuse jalgu ja kuivatas neid oma juustega, ning koda täitus salvi lõhnast. Aga üks ta jüngritest, Juudas Iskariot, kes valmistus teda ära andma, ütles: „ Miks seda salvi ei ole kolmesaja teenari eest müüdud ja raha antud vaestele?” Aga seda ta ei öelnud vaestest hoolimise pärast, vaid et ta oli varas; kukruhoidjana ta poetas kõrvale sissepandut. Siis ütles Jeesus: „ Jäta naine rahule, et ta seda hoiaks minu matmise päevaks. Vaeseid on ju alati teie juures , aga mind ei ole teil alati.”
Jesaja 50 : 4 – 10
Kolmas laul Jumala sulasest.
Issand Jumal on mulle andnud õpetatud keele, et ma oskaksin vastata väsinule, virgutada teda sõnaga. Ta äratab igal hommikul, ta äratab mu kõrva, et ma kuuleksin õpilase kombel. Issand Jumal avas mu kõrva ja ma ei ole vastu pannud, ma ei ole taganenud. Ma andsin oma selja peksjaile ja põsed neile, kes katkusid karvu, ma ei peitnud oma palet teotuse ja sülje eest. Issand Jumal aitab mind: seepärast ma ei jäänud häbisse, seepärast ma muutsin oma näo otsekui ränikiviks, sest ma teadsin, et ma ei jää häbisse, et mu õigusemõistja on ligidal. Kes tahab minuga riielda? Astugem üheskoos ette! Kes on mu vastane? Tulgu ta mu juurde! Vaata, Issand Jumal aitab mind! Kes võib mind süüdi mõista? Vaata, nad kõik kuluvad nagu rüü, koi sööb nad. Kes teist kardab Issandat, see kuulgu tema sulase häält; kes käib pimeduses ja kel puudub valguskuma, see lootku Issanda nime peale ja toetugu oma Jumalale.
Mõtisklus.
Palmipuusepühaga algab kristlikus maailmas Suur Nädal. Algab ajaga, kus Jeesus ratsutas eesli seljas pidulikult Jeruusalemma, et täide viia oma päästetöö. Nädala jooksul õpetas Jeesus rahvast. Ja nädala lõpul lüüakse ta risti. Kui muutlik on inimese olemus. Jeesuse sissesõitmisel Jeruusalemma hõiskab kogu rahvas: „ Hoosanna! Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel, Iisraeli kuningas!”Rahvas on valmis teda kuningaks tõstma. Ja nädala lõpul karjub: „Löö risti!” Selline on inimene, manipuleeritav. Oma tahte täitumist ootav.
Tänased kirjakohas räägivad meile Jeesuse elu viimasest nädalast, kuid ka ettekuulutusest Jeesusest. Prohvet Jesaja kuulutas ette Jeesuse tulekut 8. sajandil enne Kristust. Ettekuulutus Jumala sulasest on ettekuulutus Jeesusest Kristusest. Kuigi näib, et ta töö on asjatu, on ta ometi mõjukas Jumala tööriist, ta tõstab püsti Iisraeli ja on paganaile valguseks. Ta on osav ja väsimatu ega pelga vastupanu ja alandust, kuna teab, et Jumal aitab teda. Ning ta on lepitav Päästja, kes kannatades toob süüohvriks oma elu ja saab Jumalalt rohke tasu. Nii loeme seda ka Filipi kirjast. Jeesus Kristus on alandlik Jumala sulane, kes tuli täitma Isalt saadud ülesannet – päästa maailm ja lepitada inimesed Jumalaga. See võitlus Isa tahte täitmisel, ei olnud kerge. Aga ometi oli ta kuulekas, kuulekas kuni ristisurmani ja saavutas pääsemise kõigile, kes temasse usuvad. Jeesus Kristus oli teadlik oma misjoonist ja ka ajast, millal ta peab kannatama. Nii ütleb ta ka jüngritele:”Vaeseid on alati teie juures, aga mind ei ole.” Sissesõit Jeruusalemma palmipuudepühal algas aukuninga alandustee. Betaanias Maarja poolt võitud Jeesus läheb Jeruusalemma vastu kannatusele ja surmale. Algab Suur nädal, mil mõtleme Jeesuse kannatusele, surmale ja ülestõusmisele.
Palugem.
Kõigeväeline, igavene Jumal, kuulekana Sinu tahtele sai meie Lunastaja lihaks, alandas iseennast ja painutas ennast risti häbi alla. Aita meil Teda kannatusteel järgida. Aita meid, meie kannatusteel olles, Teda silmas pidada, Temalt jõudu paluda. Ka tänases nii keerulises olukorras maailmas, kus nii paljud inimesed peavad kannatama. Meie palve on: aita meid, Issand Kristus, kes Sa oled maaila oma kannatusega ära võitnud. Seda palume üheskoos:
Meie Isa, kes Sa oled taevas! Pühitsetud olgu Sinu nimi. Sinu riik tulgu. Sinu tahtmine sündiga nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Sest Sinu päralt on riik, ja vägi ja au igavesti. Aamen.
Issand õnnistagu meid ja hoidku meid! Issand lasku oma pale paista meie peale ja olgu meile armuline! Issand tõstku oma pale meie üle ja andku meile rahu!