9.juuni kell 12.00 1.Nelipüha jumalateenistus armulauaga.
16.juuni kell12.00 Kolmainupüha. Ristimise ja leeripüha jumalateenistus armulauaga.
23.juuni kell 12.00 Võidupüha. Jumalateenistus armulauaga.
Juulikuu
14.juuli kell 12.00 Surnuaiapüha- mälestuspäev Anna kalmistul. Sel aastal on Anna Kihelkonna 335.aastapäev. Seoses sellega avame Anna kalmistul mälestusplatsi Anna Kihelkonnas elanud ja töötanud kultuuri- ja ajalootegelastele. Mälestame neid nimeliselt ja süütame mälestusküünlad. Kuid mälestame nimeliselt ka oma kalleid lähedasi ja süütame küünlad. Kõiki, kes soovivad oma lähedasi surnuaiapühal nimeliselt mälestada, palun enne jumalateenistuse algust nimed anda. Mälestamine surnuaiapühal ei ole ainult ilus komme, vaid tal on ka igavikuline tähendus. Mälestamine on kiriku ühine palve lahkunu eest, on tema meelespidamine avalikult. Kristus ütleb:“ Kes mind Isa ees availikult tunnistab, seda tunnistan ka mina Isa ees.“ Mälestusteenistusel kalmistul mängib puhkpill. Pärast mälestusteenistust kalmistul, toimub kirikus armulaud. Vabandame, et väljakuulutatud Laikrete perebändi kontsert jääb ära, kuna projekt ei leidnud rahastust.
28.juuli kell 12.00 Kiriku nimepäev. Annepäeva jumalateenistus.
Kontaktid:
Õpetaja Lea Heinaste tel. 53406396 e- kiri: lheinaste@hot.ee
Juhatuse esimees Peep Heinaste tel. 5153667 e-kiri: peep_heinaste@hotmail.com
Kogudus: e-kiri: anna@eelk.ee
Koduleht: www. eelk.ee/anna
FB: anna kogudus
Teid kõiki, kes te korrastasite Anna Kihelkonna ajaloolise kalmistu ja soovime teile rohket Jumala õnnistust.
Esimene ülesanne kihelkonna 335.aastapäeva tähistamiseks on täidetud. Järgmisena rajame mälestusplatsi ja paigaldame mälestusplaadiga pingi kõikidele Anna kihelkonnas elanud
inimestele. Pingi ja plaadi ostmiseks palume abi. Kellel on võimalik ja südamest tulev soov esivanemate mälestust jäädvustada, sellel on võimalus teha annetus EELK Anna koguduse
arveldusarvele EE711010702000731007 selgitus: mälestuspink.
Mälestuspäev- surnuaiapüha toimub 14. juulil algusega kell 12.00 Anna kalmistul. Päeva lõpetab kontsert kirikus, kus esineb Laikrete perebänd. Kihelkonnapäeva tähistamine ja ühtlasi lõpetamine toimub 8.septembril. Nendest tegemistest anname teada augustikuu lehes.
TEATED.
Jumalateenistused Anna kirikus toimuvad kuu 2. ja 4. pühapäeval algusega kell 12.00
Leerikool algab 26. mail kell 13.00 kirikus.
Laste ristimise sooviga pöörduda õpetaja poole. Ristimist on võimalik toimetada igal jumalateenistusel.
Matustest. Ristitud inimene maetakse kirikliku matusetalitusega. Kristliku matuse sisu ja mõte on: elu ei lõpe surmaga, me saadame oma armsa lahkunu palvekätel Jumala juurde rahusse. Ühtlasi palume leinajate eest, et Jumal neile rahu annaks. Meie usk ja lootus on: kui Jumal on meid lasknud kohtuda ajas, siis lubab ta meid kohtuda ka igavikus.
KONTAKTID
Õpetaja tel. 53 406 396
Juhatuse esimees tel. 51 53 667 ( majandusküsimused, kalmistu).
28.aprillil kell 10.00 – 16.00 Anna kihelkonna ajaloolise kalmistu korrastamine.
Tähistame Anna Kihelkonna 335.aastapäeva.Korrastame ajaloolise kalmistu, tänuks neile inimestele, kes enne meid on elanud, kes oma tööga on pannud aluse meie elule. Korrastame esivanemate hauad,nende hauad, kellel enam korrastajaid ei ole.
Surnuaiapüha toimub nagu alati juulikuu teisel pühapäeval, sel aastal tähistame seda suuremalt- korraldame Anna Kihelkonnas elanud inimeste MÄLESTUSPÄEVA.
Mälestame kõiki, kes on elanud Anna Kihelkonnas, süütame mälestusküünlad, pühitseme mälestusplatsi ja – pingi. Toimub mälestuskontsert kirikus.
Pingi ostame üheskoos. Pink koos mälestusplaadi ja paigaldamisega maksab 500 €.
Ülekande saad teha EELK Anna koguduse arveldusarvele a/a EE711010702000731007
Selgitus: mälestuspink.
Kõigepealt on vaja ajalooline kalmistu korda teha.
Seepärast palun kõiki häid inimesi : tulge ja teeme üheskoos ajaloolise kalmistu korda ! Võta kaasa reha, kindad, võsa eemaldamiseks vahend, piknikukorv.
24.märtsi mõnusa päeva tegi mõruks avastus, mis vaatas vastu Anna kiriku juures olevast lehe- ja oksaprahi jaoks mõeldud konteinerist – keegi “tore” inimene oli kodus remonti teinud ja KOGU mahalammutatud vaheseina (või isegi kaks) sinna loopinud.
Kulla inimene, kes sa selle teoga hakkama said, ole kena ja vii oma sodi sinna, kuhu see tuleb viia. Kogudus ei ole huvitatud sellest, et maksta võõraste inimeste ehitusjäätmete utiliseerimise eest.
Anname NÄDALA aega, et oma prügi sealt konteinerist kenasti ära viia, vastasel juhul oleme sunnitud andma asjale ametliku käigu.
Siit ka üleskutse kohalikele ja ümberkaudsetele inimestele – kui teate lähikonnast kedagi, kellel on kodus remont pooleli või just valmis saanud ja selline kollane/helelilla sein(ad) on maha lammutatud, andke palun talle teada, et siinne info temani jõuaks. Võite kirjutada ka meie Facebooki lehe postkasti, kui on vihjeid anda.
PALUN JAGAGE, et selgitada välja, kes oma sodi nõndaviisi ladustada otsustas. Kiriku ja kalmistu juures asuvad prügikastid ja konteinerid ei ole tõesti mõeldud koduste jäätmete ladustamiseks, selleks on teised kohad…
Jumalateenistused Anna kogudusemajas talvekirikus.
2.veebruar kell 14.00 Palvus.
Küünlapäev. Tartu rahu aastapäev.
Palveküünalde pühitsemine.
10.veebruar kell 14.00
Jumalateenistus armulauaga.
24. veebruar kell 14.00
Jumalateenistus armulauaga.
Eesti Vabariigi 101 aastapäeva tähistamine.
MÄRTS 2019
Jumalateenistused Anna kogudusemajas talvekirikus.
6.märts kell 14.00 Tuhkapäev. Palvus.
10.märts kell 14.00
Jumalateenistus armulauaga.
24.märts kell 14.00
Jumalateenistus armulauaga.
Peale jumalateenistust täiskogu koosolek.
Koguduse täiskogusse kuuluvad kõik konfirmeeritud koguduse liikmed, kes eelmisel või jooksval kalendriaastal on käinud armulaual ning tasunud liikmemaksu.
Koosoleku päevakord:
2018.a. tegevusaruande kinnitamine.
2018.a. majandusaasta aruande kinnitamine.
2019.a. eelarve vastuvõtmine.
Tegevused 2019.aastal.
Palume aktiivset osavõttu!
Liikmeannetused: SEB a/a EE711010702000731007 Palume võimalusel teha igakuulisi otsekorralduslepinguid, et kogudusel oleks tagatud normaalne toimetulek. Täname!
Kiriku remondifond: Kiriku uste ja akende renoveerimine. SEB a/a EE631010220056672016 Täname !
Täname kõiki liikmeannetajaid. Soovitame sõlmida otsekorralduslepinguid, kuidas kellelgi võimalik, kas 10.- või enam eurot igal kuul. Nõnda saab kogudus terve aasta normaalselt toimida: maksta töötajate palgad, kirikumaksud, elektri jm majanduskulude ning mitmesuguste tegevuskulude eest.
Jätkame kiriku remondi heaks annetuste kogumist, järjekorras on uste ja akende renoveerimine. Kõikide nimed, kes aasta jooksul on annetanud 50 ja enam eurot jäädvustatakse kiriku seinal olevale plaadile. Annetada saab ka omaste mälestuseks.
„Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.“ ( Lk 2: 10,11)
Oleme astunud advendiaega, ootuseaega. Kristlastena ootame Jeesuse Kristuse taastulekut,
Jumala tulekut oma rahva juurde. Tegelikult on kogu kristlase elu ettevelmistus Kristuse taastulekuks. Eriliselt tähistame seda maailmas enne jõule, just meenutades mäletame Kristuse sündi siia maailma.
Meie maal on see looduses aasta kõige pimedam aeg, hing igatseb soojust ja valgust. Esimesel advendil süütame linnas ja maal jõulukuuskedel küünlad. Igal päeval näeme, kuidas tekkivad uued kaunistused kodude ja teiste hoonete akendele. Meie hinge tuleb rahu ja rõõm. See on jõulude ootamise rõõm. Jõulud on rõõmu ja rahu pühad. Me vajame nii väga kiirustava ja sageli kurja maailma keskele rõõmu ja rahu, see on igale inimesele omane soov. Tahame kuulda jõululaule, nagu …taas sajab valget lund…
Me vajame soojust ja valgust. Me vajame tasakaalu oma hinge.
Jõulupühad annavad meile võimaluse tunnistada ja omaks võtta, et see igatsus ei ole kuhugi kadunud , et kõigest hoolimata elab ta meis edasi, otsib tuge ja täideminekut. Me tahame olla lahkemad, leplikumad, sõbralikumad.
Ootuseajal, advendiajal on meil võimalus iseenda kohta küsida: kui korras olen ma ise? Ja võime tunnistada: oleme katki. Kas otsime pealispinnalt, mis hajub, kui jõulud läbi saavad või otsinme Jõululast, kes meid terveks teeb?
Kuulame ingli häält, kes ütles:“ Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus:“
Läheme siis ilma katruseta oma pimeda hingega ja laseme seda valgustada, laseme ennast terveks teha. Kristus on Päästja, kes päästab meid meie enda hirmudest, pimeduse jõududest.
Kust teda leida? Ainult mõtiskledes vaevalt. Me peame minema teele. Soovitan igale otsijale võtta Piibel ja lugeda advendiajal iga päev näiteks Luuka evangeeliumi. Jõuluajaks jõuame kogu evangeeliumi läbi lugeda. Ja mõtiskleda Sõna üle. Enne lugema asumist öelda lihtne palve: Jumal, palun ava mulle oma sõna. Jumal on tõotanud, et iga otsija leiab ja igale koputajale avatakse. Jumal täidab oma tõotused.
Sõna sai lihaks ja elas meie keskel ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde. (Jh 1: 14)
Advendiaja 1.pühapäev. Kirikuaasta algus. Jumalateenistus armulauaga.
Kaasa teenib koguduse ansambel.
Advendiküünla süütamine. Soovi korral kaasa võtta enda küünal, et advendituld koju viia. Sinu Kuningas tuleb alandlikkuses – Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja! Sk 9:9
24.detsember kell 14.00
Jõuluõhtu jumalateenistus. Kaasa teenib koguduse ansambel. Toimub korjandus kiriku jõuluaegseks valgustamiseks ja elektriga kütmiseks.
Vaata. Ma kuulutan teile suurt rõõmu! Rahvas, kes käib pimeduses, näeb suurt valgust; kes elavad surmavarju maal, neile paistab valgus. Js 9:1
25.detsember kell 14.00
Kristuse sündimise püha jumalateenistus armulauaga.
Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime Tema kirkust. Jh 1:14
31.detsember kell 14.00
Vana- aasta õhtu jumalateenistus armulauaga.
Meie aeg on Issanda käes – Sinu käes, Issand, on kõik mu ajad. Ps 31:16
Kontaktid:
Õpetaja: tel. 53 406 396 Juhatuse esimees: 51 53 667
e-kiri: anna@eelk.eekoduleht: www.eelk.ee/anna FB: anna kogudus
Liikmeannetused panka: SEB a/a EE711010702000731007
Kiriku remondi heaks: SEB a/a EE631010220056672016
Saaja: EELK Anna kogudus
Lisada nimi ja isikukood tulumaksusoodustuse saamiseks.
Rahvapõlv läheb ja rahvapõlv tuleb, aga maa püsib igavesti. Ja päike tõuseb ja päike loojub ning läheb tagasi oma paika, kust ta jälle tõuseb. Tuul puhub lõuna poole ja keerutab põhja poole; keereldes, keerutades puhub tuul ja alustab taas oma ringkäiku. Kõik jõed voolavad merre, aga meri ei saa täis; paika, kuhu jõed on voolanud, sinna voolavad need üha. Kõigist asjust, mis väsitavad, ei suuda ükski rääkida: silm ei küllastu nägemast ja kõrv ei täitu kuulmast. Mis on olnud, see saab olema, ja mis on tehtud, seda tehakse veel- ei ole midagi uut päikese all. Või on midagi, mille kohta võiks öelda: Vaata, see on uus? Kindlasti oli see olemas juba muistsetel aegadel, mis on olnud enne meid. Ei ole vaid mälestust endisist asjust ja nõnda ei ole ka mälestust tulevasist asjust neil, kes saavad olema veelgi hiljem.
Koguja 1, 4-11
Lugupeetud kihelkonnapäeva kogudus.
Sel aastal me tähistame oma riigi sajandat sünnipäeva. Kuigi see on väga oluline arv, ei ole see siiski kaugeltki kogu meie lugu. Sest selles saja aastases riigis elab rahvas, kes on sel maal kõige kiuste püsinud juba aastatuhandeid.
Täna meenutame meie kodu, Anna kihelkonna 334.aastat kestnud lugu.
Lubage mul vaadata veidi ajas tagasi, et püsiks mälestus endisist asjust , et oleks ka mälestus tulevasist asjust neil, kes saavad olema veelgi hiljem.
Kuidas on elu kulgenud meie maal? Milline on olnud administratiivne jaotus?
Muistsel iseseivusajal jagunes Eesti ala muistseteks maakondadeks , mis eksisteerisid üksteisest sõltumatult ega moodustanud ühtset riiki. Enne 13. sajandit oli Eestis 8 suurt ja 4 väikest maakonda. Järvamaa kattus suures osas praeguse Järvamaaga. Suuremad maakonnad jagunesid muinaskihelkondadeks. Kokku oli Eesti alal 13.sajandi alguseks arvatavasti 45 muinaskihelkonda.
Muistne iseseisvus lõppes ristisõdadega, maa vallutamisega. Järvamaa jäi ordule. Läbi kogu keskaja loodi elanike arvu kasvuga juurde palju uusi kihelkondi. Anna kihelkond moodustati 17.sajandi teisel poolel Peetri ja Kose kihelkonna osadest. Täpsemalt võime öelda: 5.septembril 1684.aastal. Miks siis? Ühe kihelkonna moodustas ühe kiriku , st. ühe vaimuliku juurde koondunud elanikkond.
5.septembril 1684.aastal ordineeriti esimeseks iseseisvaks Anna koguduse õpetajaks magister Erasmus Pegau. Kihelkond ja iseseisev kogudus olid sündinud, seoses õpetaja tööleasumisega kohapeale. Jumalasõna oli kuulutatud juba palju varem, ka kabel oli Annas olemas, isesisvat kogudust mitte. 1650.aastal oli Purdi mõisa omanik Hans von Burt lasknud ehitada puukabeli, milline sai nimeks Sankt Anna. Teenistusi pidasid Peetri kihelkonna vaimulikud.
Kust on pärit nimi Anna? Kristliku pärimuse järgi on Anna Neitsi Maarja ema. Anna austamine on tekkinud Maarja kultuse põhjal. Pühal Annal kui Kristuse vanaemal oli keskaegses pühakutekultuses eriline koht. Tema austamise juured on eeskätt esiema rollis. Hiliskeskajaks kujunes Annast üks kõige armastatumaid naispühakuid ning tema kaitse haare oli väga lai: teda austati kui pühendunud ema ja abikaasat, kõlbelist lesknaist ja mõjuvõimsat vanaema. Pühale Annale on pühitsetud mitmeid kirikuid, sealhulgas meie Püha Anna kirik. Kiriku nime järgi on saanud nime ka Anna kihelkond.
Peale Põhjasõda , nälga ja katku vaesus kogudus täielikult. Rahvast oli jäänud väheks, iseseisvat õpetajat ei jõutud ülal pidada. Lepiti kokku ühise õpetaja pidamisega Paide kogudusega. Anna kogudus säilitas iseseisvuse. Nii on olnud meil õpetajaks ka Carl Gotthard Hammerbeck, aastatel 1825 – 1866, kes asutas Paidesse esimese eestikeelse kooli. Kelle nime kannab nüüd Paide endine gümnaasium: Paide Hammerbeski nimeline põhikool.
Tsaariajal kuulus Järvamaa Eestimaa kubermangu. Säilisid kihelkonnad. Eesti alal oli tollal 106 kihelkonda. Tollase haldusjaotuse kõrvale tekkisid veel 19.sajandi algul kõrvalsüsteemina vallad, mis hõlmasid talupoegade maid, kes olid pärisorjusest vabastamise seadusega (1816 ja 1819) vabaks lastud. Algselt hõlmas üks vald ühe mõisa talupoegade maid. Hiljem hakkasid vallad kui talupoegade omavalitsused omavahel ühinema. Algselt oli valdu nagu mõisaidki Eesti aladel üle tuhande, 19 sajandi lõpuks aga veidi üle 400
Eesti Vabariigi ajal jagunesid maakonnad algul kahe erineva – nii valdade kui kihelkondade- süsteemi järgi. Kuna aga valdadel olid omavalitsused ning kihelkondadel mitte, siis lisaks mõisatele kadusid ka kihelkonnad haldusjaotuse peagi käibelt. Ametlikult kaotati kihelkonnad haldusjaotuse üksustena 1926.aastal, misjärel jäid nad alles vaid kultuuriliste piirkondadena ning ühe kihelkonna koguduse piirkonnana.
Eesti Vabariigis muudeti palju ka valdade ja maakondade piire. 1939.aastaks oli Eestis 11 maakonda ja 248 valda.
Nõukogude ajal 1945.aastal hakati seniste valdade asemele moodustama külanõukogusid, sageli ühte valda mitu külanõukogu. 1950.aastal kaotati maakonnad ja loodi rajoonid.. Algselt oli neid 39 rajooni ja 641 külanõukogu. Anna kuulus Paide rajooni, valdasid oli mitu.
1952.aastal katsetati ka rajoonide grupeerimisel luua kolm oblastit: Tallinn, Tartu ja Pärnu. Kuid see jaotus end ei õigustanud ja kaotati järgmisel aastal. 1954 – 1963.a. toimus massiline rajoonide külanõukogude ühendamine. Alles jäi 15 rajooni, mis praktiliselt kattuvad praeguste 15 maakonnaga, erinedes neist vaid üksikutes detailides, külanõukogusid oli 250
Eesti Vabariigi taassünniga muudeti külanõukogud valdadeks ja rajoonid maakondadeks.
On toimunud valdade liitmisi. Viimane haldusreform tegi Annast Paide linna osa. Kui vallad pole enam vallad ja linnad laiuvad sadadel ruutkilomeetritel, jäävad kihelkonnapiirid püsima.
Kui 1926.aastal kaotati kihelkonnad haldusjaotuse üksustena, siis nad tõepoolest säilisid kultuuriliste piirkondadena ja ühe kogudude piirkonnana. Nõukogude aeg tegi kõik, et rahva mälu kaotada. Ja tuleb mainida, et see suuresti ka läks korda. Kirik ja kogudus olid põlu all. Kirikud meie maastikupildis seisavad tänaseni, kui sageli tahaks küsida: kaua veel, Issand? Maailmas toimusid muutused, uued riigikorrad, haldusjaotused jm. Kuid kirik seisis muutumata. Inimestel oli üks kindel koht, kuhu tulla kiirustaval ja muutuval ajal. Sama soovime tänagi. Kiirustamine ja suured muutused on meilgi igapäeva osa. Kas kirik hoonena ja kogudus inimestena jäävad püsima selles muutuste tuules? Kas meil jätkub tahet ja usku? Kas me võtame aega elu üle järele mõelda? Kuhu kiirustame? Nii palju küsimusi ja vastused on meil igaühe sees, igaühe südames. Tänu Jumalale ja teile, head inimesed, oleme võinud ka lagunevad Anna kirikut remontida. Aga tööd on veel palju.Me teeme tööd lootuses. Kirik kui kultuuri ja väärtushinnangute kandja on kestnud läbi sajandite, Anna kivikirik 238 aastat. Siin on palvetanud elu eest Eestimaal, oma pere ja lähedaste eest. Vahest sinugi eest, hea kuulaja.Selles hoones ja kalmistul, kus puhkavad eelnevad põlvkonnad, on vägi. Meie kohus on selle kui põliskultuuri säilitamine, et säiliks side esivanemate, looduse ja koduga.
Lõpetuseks loen prohvet Jeremija Nutulauludest 3pt. s. 22-26
See on Issanda suur heldus, et me pole otsa saanud, sest tema halastused pole lõppenud; need on igal hommikul uued- sinu ustavus on suur! Issand on mu osa, ütleb mu hing, seepärast loodan ma tema peale. Issand on hea neile, kes teda ootavad, hingele, kes teda otsib. Hea on oodata kannatlikult Issanda päästet.
