Paastuaja 5. pühapäev

Teema: Kannatuste pühapäev – Inimese Poeg ei ole tulnud, et laste ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest! Mt 20:28

Alguslaul KLPR 75

Oh nuta oma häda ja hukkaminemist ning ära üksnes kaeba me Päästja suremist, sest meie eksimused on Teda vaevanud ja meie patud suured on Teda surmanud.

Seepärast, rahvas, vaata sa  preestri peale nüüd, kes jõuab lepitada kõik meie patusüüd. Ta saadab meid ja kannab kui helde karjane, kord rõõmuriigi annab – kes on Ta sarnane.

Ta Isa nõu on täitnud, meid päästnud viha käest. Ta pole ohvriks toonud verd ohvriloomadest. Ta oma kallis veri nii ohvrianniks sai, see on see püha veri, mis lunastuse tõi.

Just Teda läks meil tarvis, Ta suudab aidata. Ta puhas, kui end andis ja ilma patuta. Ta kiusatust on kandnud ja nõtrust, valu ka, kuid siiski võidu saanud – nüüd taevast kõrgem Ta.

Palugem.

Püha Jumal, Sa lasid oma Pojal meie pärast kannatada ja lubasid Ta patuste inimeste kohtus surma mõista, et Ta meie võlakirja oma surmaga jäädavalt risti külge naelutaks. Aita meil Sinu suure armastuse ees vaikseks jääda, usus Kristuse ristist kinni haarata ning end Sinu omaks anda. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi. Aamen.

Lugemised.

Psalm 43: 2-5 Sest Sina oled mu Jumal, mu tugev kaitse. Mispärast sa tõukasid mu ära? Miks ma pean ikka kurvalt käima oma vaenlase surve all? Läkita oma valgus ja oma tõde, need juhatagu mind, need viigu mind sinu pühale mäele ja su hoonetesse, et ma tuleksin Jumala altari äärde, Jumala ette, kes on mu ülim rõõm, ja tänaksin kandlega sind, oh Jumal, minu Jumal! Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees? Oota Jumalat, sest ma tahan teda veel tänada, oma abi ja oma Jumalat!

Ef 2: 11 – 16  Seepärast tuletage meelde, et teie, kes te varem olite loomu poolest paganad ja keda ümberlõikamatuteks nimetasid need, keda kutsuti ümberlõigatuteks ihu ümberlõikamise tõttu. Teie olite tol ajal ilma Kristuseta, kaugel eemal Iisraeli kodakondsuse õigusest ja võõrad tõotuslepingule, teil ei olnud lootust ega Jumalat siin maailmas. Nüüd aga Kristuses  Jeesuses olete teie, kes te varem olite Jumalast võõrdunud, saanud lähedaseks Kristuse vere läbi. Sest tema on meie rahu, kes on mõlemad liitnud üheks ja lõhkunud maha vaheseina – see tähendab vaenu oma ihu kaudu, kui ta muutis kehtetuks käskude Seaduse, et luua eneses need kaks üheksainsaks uuesks inimeseks, tehes rahu , ning ta lepitas Jumalaga mõlemad ühesainsas ihus risti kaudu, surmates risti peal vaenu.

Luuka 13: 31- 35   Tolsamal ajal tulid mõned variserid ja ütlesid Jeesusele: „Lahku siit ja mine teele, sest Heroodes tahab sind tappa!” Aga tema ütles neile:” Minge ja ütelge sellele rebasele: Vaata ma kihutan kurje vaime välja ja teen terveks täna ja homme ning kolmandal päeval jõuan ma kõigega lõpule. Siiski, ma pean rändama veel täna ja homme ja ülehomme, sest ei sobi, et prohvet hukataks mujal kui Jeruusalemas.

Jesaja  65: 1 – 3   Ma olen olnud kättesaadav neile, kes mind ei ole nõudnud; ma olen olnud leitav neile, kes mind ei ole otsinud; ma olen öelnud rahvale, kes mu nime ei ole appi hüüdnud:”Vaata, siin ma olen! Vaata, siin ma olen! Kogu päeva ma sirutan käsi kangekaelse rahva poole, kes iseenese mõtetele järgnedes käib teed, mis ei ole hea, rahva poole, kes mind ärritab, alati mind trotsib rohuaedades ohverdades ja telliskivide peal suitsutades.

 

Kõne.

Head inimesed, oleme jõudnud paastuaja viimasesse pühapäeva.  Meile on antud Kirikukalendris Pühakirja lugemised. Oleme lugenud ja mõtiskleme nende üle.  Psalmist laulab igatsedes pühakoja järele. Meile nii tuttav tunne. Igatseme meiegi minekust pühakotta, altari ette püha sakramenti vastu võtma. Kuulama, palvetama, laulma. Huvitav, kui see kõik on kättesaadav, kui pühakoja uksed on avatud , siis ei oska igatsedagi, see kõik on ju käes.  On tänast olukorda vaja selleks, et mõistaksime, mis on tähtis. Psalmist küsib: Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees? Oota Jumalat, sest ma tahan teda veel tänada, oma abi ja oma Jumalat! Ootame meiegi raskele olukorrale lahendust, selle kõige lõppu. Täna palvetab kogu kristlik maailm olukordade pärast, haigete eest, lahkunutele rahu eest, kõigi eest, kes kannatavad ja  paluvad hoidmist abistajatele. Me palvetame Jumala poole, ootame ja loodame Tema abile. Rahutuses ja ängistudes leiame rahu Jumalas. Nagu psalmist ütleb: Oota Jumalat, sest ma tahan teda veel tänada, oma abi ja oma Jumalat.

Mõtleme Kristusele, tema kannatusele, sest on kannatuse pühapäev.  Meil on eesõigus minna Jumala ette ainult tänu Kristusele, tema kannatustele. Tänu selle eest, et ta lõpetas oma töö ja tõi kannatavale inimkonnale lunastuse. Efesose kirja autor räägib vastpöördunud kristlastele. Kristuses on meil rahu Jumalaga. Sellel on suur tähendus iga inimese jaoks, eriti raskelt haigete ja surijate jaoks. Kristuses on kõik üleastumised kustutatud.  Inimene on vaba, süda on puhas. Ma võin minna Jumala ette, Tema armastuse sisse. On suur lohutus jätta kõik Jumala kätte. Pühakiri ütleb, et Kristus kannatas meie eest, et meil oleks elu ja kõike rohkesti. Kannatav Kristus kannatab ka täna iga haigega koos. Ja kui aeg kätte jõuab, võtab meid vastu enda Kuningriiki.

Luuka evangeeliumist loeme, et Kristust hoiatati tulevase hukkamise eest. Aga ta jäi ustavaks oma ülesandele – lunastada maailm.  See on toimunud risti kaudu. „Ta on tulnud ja kuulutanud rõõmusõnumit rahust teile, kaugelolijajaile ja rahu lähedaloijaile, sest tema läbi on meil mõlemal ühesainsas Vaimus ligipääs Isa juurde.” EF 3: 17-18

Prohvet Jesaja läbi ütleb Jumal: Ma olen olnud kättesaadav neile, kes mind ei ole nõudnud; ma olen olnud leitav neile, kes mind ei ole otsinud. Jumal hüüab tänagi: Vaata, siin na olen! Vaata, siin ma olen! Ärgem olgem kangekaelsed ja kutsele kurdid. Jumal hüüab igapäeva sündmustes. Ka haiguses ja surmas. Meie vastus on: Me oleme siin! Ära jäta meid maha! 

Meie palve on: Igavene ja armuline Jumal, taevas ja maa on Sinu omad, sest Sa oled need loonud oma kõigeväelise Sõna läbi. Me tunnistame alandlikult, et see, mis Sa oled maailmas meile  andnud, ei ole meie, vaid Sinu oma. Anna meile andeks, et me pole alati osanud Sinu antud andidega ustavalt ümber käia. Süüta meie südametes põlev armastus kõikide kannatavate inimeste vastu, nagu Sina taevane Isa, oled halastav kõigi inimeste vastu.Seepärast palume ka täna: halasta meie maa ja rahva peale, halasta kogu maailma peale. Ole ligi kõikidele kannatajatele, anna rahu lahkunud hingeldel Õnnista ja hoia kõiki neid, kes igapäevaselt aitavad inimesi haiglates,kodudes, hoolekandeasutustes Anna jõudu otsustajatele, et nad võtaksid vastu tarku otsuseid viirusega võitlemisel.Ole oma armuga meie kõikide ligidal.

Seda palume Jeesuse Kristuse nimel: Meie Isa, kes Sa oled taevas! Pühitsetud olgu Sinu nimi. Sinu riik tulgu. Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Ja  ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Sest Sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen.

Issand õnnistagu meid ja hoidku meid! Issand lasku oma pale paista meie peale ja olgu meile armuline! Issand tõstku oma pale meie üle ja andku meile oma rahu!  Aamen.

Lõpulaul KLPR 348

Ei Jumal neid või jätta, kes Talle loodavad. Kõik vihavaen ja häda neil õnneks tulevad! Ta kaitseb oma rahvast, neid viimaks ülendab, et neile kasu kõigest küll siin ja taevas saab.

Sest tahan appi hüüda ma oma Jumalat, Ta poole kindlalt hoida, kui hädad vaevavad, ning paluda ka Teda, et annaks kannatust; Ta vaigistab mu häda ja pöörab ahastust.

Ma olen omaks võtnud Ta kõigest südamest; sest Ta on elu jätnud mu vaese põrmu eest, et pääseda ma saaksin süüst, piinast igavest. Kust maa peal leida võiksin ma nii suurt armastust?

Mu kohus on Sind kiita nii suure armu eest, end Sinu omaks heita siitsaadik, südamest. Mis mu´ga võtad ette, nii olen rahul ma, ma annan kõik Su kätte: tee, kuidas tunned Sa!

Lea Heinaste,

koguduse õpetaja.