About Jaanus Klaas Jaanus Klaas

Posts by Jaanus Klaas Jaanus Klaas:

Jumalateenistused aprillis 2019

  • 14.aprill kell 12.00 Palmipuudepüha. Jumalateenistus kogudusemajas.
  • 19.aprill kell 12.00 Suur Reede. Jumalateenistus kogudusemajas.
  • 21.aprill kell 12.00 Kristuse ülestõusmise püha. Jumalateenistus kirikus.
28.aprill Talgud “Teeme ära”
Info: tel. 53406396

Murekiri

24.märtsi mõnusa päeva tegi mõruks avastus, mis vaatas vastu Anna kiriku juures olevast lehe- ja oksaprahi jaoks mõeldud konteinerist – keegi “tore” inimene oli kodus remonti teinud ja KOGU mahalammutatud vaheseina (või isegi kaks) sinna loopinud.

Kulla inimene, kes sa selle teoga hakkama said, ole kena ja vii oma sodi sinna, kuhu see tuleb viia. Kogudus ei ole huvitatud sellest, et maksta võõraste inimeste ehitusjäätmete utiliseerimise eest.

Anname NÄDALA aega, et oma prügi sealt konteinerist kenasti ära viia, vastasel juhul oleme sunnitud andma asjale ametliku käigu.

Siit ka üleskutse kohalikele ja ümberkaudsetele inimestele – kui teate lähikonnast kedagi, kellel on kodus remont pooleli või just valmis saanud ja selline kollane/helelilla sein(ad) on maha lammutatud, andke palun talle teada, et siinne info temani jõuaks. Võite kirjutada ka meie Facebooki lehe postkasti, kui on vihjeid anda.

PALUN JAGAGE, et selgitada välja, kes oma sodi nõndaviisi ladustada otsustas. Kiriku ja kalmistu juures asuvad prügikastid ja konteinerid ei ole tõesti mõeldud koduste jäätmete ladustamiseks, selleks on teised kohad…

Jumalateenistuse Annas veebruaris ja märtsis 2019. Täiskogu koosolek.

VEEBRUAR 2019

Jumalateenistused Anna kogudusemajas talvekirikus.

2.veebruar kell 14.00 Palvus.

Küünlapäev. Tartu rahu aastapäev.

Palveküünalde pühitsemine.

10.veebruar kell 14.00

Jumalateenistus armulauaga.

24. veebruar kell 14.00

Jumalateenistus armulauaga.

Eesti Vabariigi 101 aastapäeva tähistamine.

MÄRTS 2019

Jumalateenistused Anna kogudusemajas talvekirikus.

6.märts kell 14.00 Tuhkapäev. Palvus.

10.märts kell 14.00

Jumalateenistus armulauaga.

24.märts kell 14.00

Jumalateenistus armulauaga.

Peale jumalateenistust täiskogu koosolek.

Koguduse täiskogusse kuuluvad kõik konfirmeeritud koguduse liikmed, kes eelmisel või jooksval kalendriaastal on käinud armulaual ning tasunud liikmemaksu.

Koosoleku päevakord:

  1. 2018.a. tegevusaruande kinnitamine.

  2. 2018.a. majandusaasta aruande kinnitamine.

  3. 2019.a. eelarve vastuvõtmine.

  4. Tegevused 2019.aastal.

Palume aktiivset osavõttu!

Liikmeannetused: SEB a/a EE711010702000731007 Palume võimalusel teha igakuulisi otsekorralduslepinguid, et kogudusel oleks tagatud normaalne toimetulek. Täname!

Kiriku remondifond: Kiriku uste ja akende renoveerimine. SEB a/a EE631010220056672016 Täname !

Kontaktid:

Õpetaja tel. 534 06396 ( jumalateenistused, talitused: ristimine, leer, matus, hingehoidlikud vestlused, erapiht.)

Juhatuse esimees tel. 515 3667 ( majandusküsimused, kalmistu).

Jumalateenistused Anna koguduses jaanuaris 2019

Jumalateenistused Anna Kogudusemajas:

  • 13.jaanuar kell 14.00
  • 27.jaanuar kell 14.00

Peale jumalateenistust on võimalus olla osaduses ühises kohvilauas.

Laua katame kaasavõetud andidega.

Info:

Õpetaja tel. 53406396 ( jumalateenistused, talitused, hingehoidlikud vestlused)

Juhatuse esimees: tel. 5153667 ( majandusküsimused, kalmistu).

e-kiri: anna@eelk.ee

koduleht: www.eelk.ee/anna

FB: anna kogudus

Liikmeannetused panka: SEB a/a EE711010702000731007

Täname kõiki liikmeannetajaid. Soovitame sõlmida otsekorralduslepinguid, kuidas kellelgi võimalik, kas 10.- või enam eurot igal kuul. Nõnda saab kogudus terve aasta normaalselt toimida: maksta töötajate palgad, kirikumaksud, elektri jm majanduskulude ning mitmesuguste tegevuskulude eest.

Jätkame kiriku remondi heaks annetuste kogumist, järjekorras on uste ja akende renoveerimine. Kõikide nimed, kes aasta jooksul on annetanud 50 ja enam eurot jäädvustatakse kiriku seinal olevale plaadile. Annetada saab ka omaste mälestuseks.

Issand õnnistagu heldeid annetajaid!

Kiriku remondi fond: SEB a/a EE631010220056672016

Advendi- ja jõulutervitus A.D. 2018

„Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.“ ( Lk 2: 10,11)

Oleme astunud advendiaega, ootuseaega. Kristlastena ootame Jeesuse Kristuse taastulekut,

Jumala tulekut oma rahva juurde. Tegelikult on kogu kristlase elu ettevelmistus Kristuse taastulekuks. Eriliselt tähistame seda maailmas enne jõule, just meenutades mäletame Kristuse sündi siia maailma.

Meie maal on see looduses aasta kõige pimedam aeg, hing igatseb soojust ja valgust. Esimesel advendil süütame linnas ja maal jõulukuuskedel küünlad. Igal päeval näeme, kuidas tekkivad uued kaunistused kodude ja teiste hoonete akendele. Meie hinge tuleb rahu ja rõõm. See on jõulude ootamise rõõm. Jõulud on rõõmu ja rahu pühad. Me vajame nii väga kiirustava ja sageli kurja maailma keskele rõõmu ja rahu, see on igale inimesele omane soov. Tahame kuulda jõululaule, nagu …taas sajab valget lund…

Me vajame soojust ja valgust. Me vajame tasakaalu oma hinge.

Jõulupühad annavad meile võimaluse tunnistada ja omaks võtta, et see igatsus ei ole kuhugi kadunud , et kõigest hoolimata elab ta meis edasi, otsib tuge ja täideminekut. Me tahame olla lahkemad, leplikumad, sõbralikumad.

Ootuseajal, advendiajal on meil võimalus iseenda kohta küsida: kui korras olen ma ise? Ja võime tunnistada: oleme katki. Kas otsime pealispinnalt, mis hajub, kui jõulud läbi saavad või otsinme Jõululast, kes meid terveks teeb?

Kuulame ingli häält, kes ütles:“ Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus:“

Läheme siis ilma katruseta oma pimeda hingega ja laseme seda valgustada, laseme ennast terveks teha. Kristus on Päästja, kes päästab meid meie enda hirmudest, pimeduse jõududest.

Kust teda leida? Ainult mõtiskledes vaevalt. Me peame minema teele. Soovitan igale otsijale võtta Piibel ja lugeda advendiajal iga päev näiteks Luuka evangeeliumi. Jõuluajaks jõuame kogu evangeeliumi läbi lugeda. Ja mõtiskleda Sõna üle. Enne lugema asumist öelda lihtne palve: Jumal, palun ava mulle oma sõna. Jumal on tõotanud, et iga otsija leiab ja igale koputajale avatakse. Jumal täidab oma tõotused.

Sõna sai lihaks ja elas meie keskel ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde. (Jh 1: 14)

Õnnistatud advendi- ja jõuluaega soovides,

Lea Heinaste

Õpetaja

JÕULUKUU 2018

2. detsember kell 14.00

Advendiaja 1.pühapäev. Kirikuaasta algus. Jumalateenistus armulauaga.
Kaasa teenib koguduse ansambel.

Advendiküünla süütamine. Soovi korral kaasa võtta enda küünal, et advendituld koju viia.
Sinu Kuningas tuleb alandlikkuses – Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja! Sk 9:9

24.detsember kell 14.00

Jõuluõhtu jumalateenistus. Kaasa teenib koguduse ansambel. Toimub korjandus kiriku jõuluaegseks valgustamiseks ja elektriga kütmiseks.

Vaata. Ma kuulutan teile suurt rõõmu! Rahvas, kes käib pimeduses, näeb suurt valgust; kes elavad surmavarju maal, neile paistab valgus. Js 9:1

25.detsember kell 14.00

Kristuse sündimise püha jumalateenistus armulauaga.

Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime Tema kirkust. Jh 1:14

31.detsember kell 14.00

Vana- aasta õhtu jumalateenistus armulauaga.

Meie aeg on Issanda käes – Sinu käes, Issand, on kõik mu ajad. Ps 31:16

 

Kontaktid:

Õpetaja: tel. 53 406 396 Juhatuse esimees: 51 53 667
e-kiri: anna@eelk.ee koduleht: www.eelk.ee/anna   FB: anna kogudus

Liikmeannetused panka: SEB a/a EE711010702000731007
Kiriku remondi heaks: SEB a/a EE631010220056672016
Saaja: EELK Anna kogudus
Lisada nimi ja isikukood tulumaksusoodustuse saamiseks.

Kõne Anna 334. kihelkonnapäeval

Rahvapõlv läheb ja rahvapõlv tuleb, aga maa püsib igavesti. Ja päike tõuseb ja päike loojub ning läheb tagasi oma paika, kust ta jälle tõuseb. Tuul puhub lõuna poole ja keerutab põhja poole; keereldes, keerutades puhub tuul ja alustab taas oma ringkäiku. Kõik jõed voolavad merre, aga meri ei saa täis; paika, kuhu jõed on voolanud, sinna voolavad need üha. Kõigist asjust, mis väsitavad, ei suuda ükski rääkida: silm ei küllastu nägemast ja kõrv ei täitu kuulmast. Mis on olnud, see saab olema, ja mis on tehtud, seda tehakse veel- ei ole midagi uut päikese all. Või on midagi, mille kohta võiks öelda: Vaata, see on uus? Kindlasti oli see olemas juba muistsetel aegadel, mis on olnud enne meid. Ei ole vaid mälestust endisist asjust ja nõnda ei ole ka mälestust tulevasist asjust neil, kes saavad olema veelgi hiljem.

Koguja 1, 4-11

Lugupeetud kihelkonnapäeva kogudus.

Sel aastal me tähistame oma riigi sajandat sünnipäeva. Kuigi see on väga oluline arv, ei ole see siiski kaugeltki kogu meie lugu. Sest selles saja aastases riigis elab rahvas, kes on sel maal kõige kiuste püsinud juba aastatuhandeid.

Täna meenutame meie kodu, Anna kihelkonna 334.aastat kestnud lugu.

Lubage mul vaadata veidi ajas tagasi, et püsiks mälestus endisist asjust , et oleks ka mälestus tulevasist asjust neil, kes saavad olema veelgi hiljem.

Kuidas on elu kulgenud meie maal? Milline on olnud administratiivne jaotus?

Muistsel iseseivusajal jagunes Eesti ala muistseteks maakondadeks , mis eksisteerisid üksteisest sõltumatult ega moodustanud ühtset riiki. Enne 13. sajandit oli Eestis 8 suurt ja 4 väikest maakonda. Järvamaa kattus suures osas praeguse Järvamaaga. Suuremad maakonnad jagunesid muinaskihelkondadeks. Kokku oli Eesti alal 13.sajandi alguseks arvatavasti 45 muinaskihelkonda.

Muistne iseseisvus lõppes ristisõdadega, maa vallutamisega. Järvamaa jäi ordule. Läbi kogu keskaja loodi elanike arvu kasvuga juurde palju uusi kihelkondi. Anna kihelkond moodustati 17.sajandi teisel poolel Peetri ja Kose kihelkonna osadest. Täpsemalt võime öelda: 5.septembril 1684.aastal. Miks siis? Ühe kihelkonna moodustas ühe kiriku , st. ühe vaimuliku juurde koondunud elanikkond.

5.septembril 1684.aastal ordineeriti esimeseks iseseisvaks Anna koguduse õpetajaks magister Erasmus Pegau. Kihelkond ja iseseisev kogudus olid sündinud, seoses õpetaja tööleasumisega kohapeale. Jumalasõna oli kuulutatud juba palju varem, ka kabel oli Annas olemas, isesisvat kogudust mitte. 1650.aastal oli Purdi mõisa omanik Hans von Burt lasknud ehitada puukabeli, milline sai nimeks Sankt Anna. Teenistusi pidasid Peetri kihelkonna vaimulikud.

Kust on pärit nimi Anna? Kristliku pärimuse järgi on Anna Neitsi Maarja ema. Anna austamine on tekkinud Maarja kultuse põhjal. Pühal Annal kui Kristuse vanaemal oli keskaegses pühakutekultuses eriline koht. Tema austamise juured on eeskätt esiema rollis. Hiliskeskajaks kujunes Annast üks kõige armastatumaid naispühakuid ning tema kaitse haare oli väga lai: teda austati kui pühendunud ema ja abikaasat, kõlbelist lesknaist ja mõjuvõimsat vanaema. Pühale Annale on pühitsetud mitmeid kirikuid, sealhulgas meie Püha Anna kirik. Kiriku nime järgi on saanud nime ka Anna kihelkond.

Peale Põhjasõda , nälga ja katku vaesus kogudus täielikult. Rahvast oli jäänud väheks, iseseisvat õpetajat ei jõutud ülal pidada. Lepiti kokku ühise õpetaja pidamisega Paide kogudusega. Anna kogudus säilitas iseseisvuse. Nii on olnud meil õpetajaks ka Carl Gotthard Hammerbeck, aastatel 1825 – 1866, kes asutas Paidesse esimese eestikeelse kooli. Kelle nime kannab nüüd Paide endine gümnaasium: Paide Hammerbeski nimeline põhikool.

Tsaariajal kuulus Järvamaa Eestimaa kubermangu. Säilisid kihelkonnad. Eesti alal oli tollal 106 kihelkonda. Tollase haldusjaotuse kõrvale tekkisid veel 19.sajandi algul kõrvalsüsteemina vallad, mis hõlmasid talupoegade maid, kes olid pärisorjusest vabastamise seadusega (1816 ja 1819) vabaks lastud. Algselt hõlmas üks vald ühe mõisa talupoegade maid. Hiljem hakkasid vallad kui talupoegade omavalitsused omavahel ühinema. Algselt oli valdu nagu mõisaidki Eesti aladel üle tuhande, 19 sajandi lõpuks aga veidi üle 400

Eesti Vabariigi ajal jagunesid maakonnad algul kahe erineva – nii valdade kui kihelkondade- süsteemi järgi. Kuna aga valdadel olid omavalitsused ning kihelkondadel mitte, siis lisaks mõisatele kadusid ka kihelkonnad haldusjaotuse peagi käibelt. Ametlikult kaotati kihelkonnad haldusjaotuse üksustena 1926.aastal, misjärel jäid nad alles vaid kultuuriliste piirkondadena ning ühe kihelkonna koguduse piirkonnana.

Eesti Vabariigis muudeti palju ka valdade ja maakondade piire. 1939.aastaks oli Eestis 11 maakonda ja 248 valda.

Nõukogude ajal 1945.aastal hakati seniste valdade asemele moodustama külanõukogusid, sageli ühte valda mitu külanõukogu. 1950.aastal kaotati maakonnad ja loodi rajoonid.. Algselt oli neid 39 rajooni ja 641 külanõukogu. Anna kuulus Paide rajooni, valdasid oli mitu.

1952.aastal katsetati ka rajoonide grupeerimisel luua kolm oblastit: Tallinn, Tartu ja Pärnu. Kuid see jaotus end ei õigustanud ja kaotati järgmisel aastal. 1954 – 1963.a. toimus massiline rajoonide külanõukogude ühendamine. Alles jäi 15 rajooni, mis praktiliselt kattuvad praeguste 15 maakonnaga, erinedes neist vaid üksikutes detailides, külanõukogusid oli 250

Eesti Vabariigi taassünniga muudeti külanõukogud valdadeks ja rajoonid maakondadeks.

On toimunud valdade liitmisi. Viimane haldusreform tegi Annast Paide linna osa. Kui vallad pole enam vallad ja linnad laiuvad sadadel ruutkilomeetritel, jäävad kihelkonnapiirid püsima.

Kui 1926.aastal kaotati kihelkonnad haldusjaotuse üksustena, siis nad tõepoolest säilisid kultuuriliste piirkondadena ja ühe kogudude piirkonnana. Nõukogude aeg tegi kõik, et rahva mälu kaotada. Ja tuleb mainida, et see suuresti ka läks korda. Kirik ja kogudus olid põlu all. Kirikud meie maastikupildis seisavad tänaseni, kui sageli tahaks küsida: kaua veel, Issand? Maailmas toimusid muutused, uued riigikorrad, haldusjaotused jm. Kuid kirik seisis muutumata. Inimestel oli üks kindel koht, kuhu tulla kiirustaval ja muutuval ajal. Sama soovime tänagi. Kiirustamine ja suured muutused on meilgi igapäeva osa. Kas kirik hoonena ja kogudus inimestena jäävad püsima selles muutuste tuules? Kas meil jätkub tahet ja usku? Kas me võtame aega elu üle järele mõelda? Kuhu kiirustame? Nii palju küsimusi ja vastused on meil igaühe sees, igaühe südames. Tänu Jumalale ja teile, head inimesed, oleme võinud ka lagunevad Anna kirikut remontida. Aga tööd on veel palju.Me teeme tööd lootuses. Kirik kui kultuuri ja väärtushinnangute kandja on kestnud läbi sajandite, Anna kivikirik 238 aastat. Siin on palvetanud elu eest Eestimaal, oma pere ja lähedaste eest. Vahest sinugi eest, hea kuulaja.Selles hoones ja kalmistul, kus puhkavad eelnevad põlvkonnad, on vägi. Meie kohus on selle kui põliskultuuri säilitamine, et säiliks side esivanemate, looduse ja koduga.

Lõpetuseks loen prohvet Jeremija Nutulauludest 3pt. s. 22-26

See on Issanda suur heldus, et me pole otsa saanud, sest tema halastused pole lõppenud; need on igal hommikul uued- sinu ustavus on suur! Issand on mu osa, ütleb mu hing, seepärast loodan ma tema peale. Issand on hea neile, kes teda ootavad, hingele, kes teda otsib. Hea on oodata kannatlikult Issanda päästet.

Kutse talgutele!

HEA KAASTEELINE!

KUI SUL ON AEGA JA TAHTMIST, TULE PALUN LAUPÄEVAL, 27.OKTOOBRIL ALATES KELLA 11.00-st ANNA KALMISTU

HEAKORRATALGUTELE.

RIISUME HINGEDEPÄEVAKS LEHTEDEST PUHTAKS METSAVENDADE- NING NENDE LAHKUNUTE HAUAD, KELLEL EI OLE ENAM KORRASTAJAID.

KUI SUL ON VÕIMALIK, VÕTA KAASA REHA JA TÖÖKINDAD.

TALGUSUPP.

ANNA KIRIKU PÕRANDATE RESTAUREERIMINE 2014-2017

Anna kirik on pühendatud Jeesuse ema Maarja emale Annale, saades nimeks St. Anna. Praegune kivikirik pühitseti 6. juulil 1780. Kiriku põranda remondi kohta ütlevad andmed, et seda remonditi osaliselt 1950. aastal. Milline oli algne põrand? On arvatud, et paekivist plaatidest nagu on säilinud põranda keskmine osa.’2014. aasta arhitektuurne uuring näitas, et puitpõrandad on pärit 20. sajandi II poolest. Puitpõrandad olid juba aastaid väga halvas seisus. Laudis oli paigutatud vahetult pinnasele ega olnud isoleeritud, mistõttu oli see niiskuse tõttu tugevalt kahjustunud. 2014. aastal koostasid Mõisaprojekt OÜ arhitektid Nele Rohtla ja Peeter Püssim ning ehitusinsener Ain Pihl Anna kiriku muinsuskaitse eritingimused põrandate restaureerimiseks ning Anna kiriku põrandate restaureerimise põhiprojekti. Koguduse juhatus hakkas otsima võimalusi põrandate restaureerimise läbiviimiseks. Kirjutasime projekte Leader-programmi ja Muinsuskaitseameti programmi „Pühakodade säilitamine ja areng“. 2014. aasta I advendi jumalateenistusel kuulutasime välja korjandusprojekti „Kiriku heaks“, et üheskoos saada kokku projektide kirjutamisel vajaminev omaosalusraha. Väljavõte projektist: „Kõik, kes annetavad Anna kiriku
remondi heaks vähemalt 50 eurot, nende nimed kantakse Anna kirikusse paigaldatavale tahvlile, kus need jäävad nähtavaks ka järeltulevatele põlvedele. Kõigi annetajate nimed jäädvustatakse koguduse arhiivis. Võimalik on annetada ka oma lähedaste mälestuseks, nende mälestuse jäädvustamiseks.“

Projekti juhid olid toonased Paide valla abivallavanem Margo Hussar ja Anna koguduse õpetaja Lea Heinaste. Inimesed tulid projektiga aktiivselt kaasa ja 2015. aasta I advendil tegime esimese kokkuvõtte korjandusest ja paigaldasime esimese annetajate nimedega tahvli. 2014. aasta I advendist kuni 2015. aasta lõpuni oli annetajaid 152 ja kogunenud summa 24 652 eurot.

Tööd, mis tehti 2015. aastal:
1. Kiriku elektrivarustuse rekonstrueerimine. Töid teostas Elvem Elekter OÜ, summa 3000 eurot.
Täname Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni.
2. Kiriku katuse tõrvamine. Firma, millelt pakkumise võtsime, küsis 17 000 eurot. Selline summa käis kogudusele üle jõu ning töid teostasid koguduse liikmed Peep Heinaste ja Toomas Heinaste. Töö teostamine ja materjal maksis kokku 7000 eurot.
Jätkasime projektiga „Kiriku heaks“. 2016. aastal oli annetajaid 57 ja summaks 20 400 eurot. 2016. aasta suvel toimus kiriku ümbruse vertikaalplaneerimine, et niiskus jätkuvalt kiriku seintesse ja põrandatesse ei tungiks. Töid teostas Arieks Teenindus OÜ. Arheoloogilisi uuringuid viis läbi arheoloog Peeter Piirits. Tööde maksumus oli 2340 eurot. Täname Paide Vallavalitsust.
2017. aasta jaanuarist kuni 1. augustini oli annetajaid 33, summa 9045 eurot.
Aastatel 2014-2017 oli kokku 242 annetajat, nende hulgas nii eraisikud, asutused kui ka organisatsioonid ja kogusummaks 56 257 eurot. Teise annetajate nimedega tahvli avame 17. septembril 2017. Täname kõiki annetajaid!
Põrandate restaureerimine algas 2016. aasta detsembris. Töid teostas Tafrix OÜ Riho Metsla juhtimisel. Muinsuskaitselist järelvalvet tegi Urmas Lööper.
2016. aastal viidi restaureerimisele kiriku käärkambri tümpanonidega siseuks. Töid teostab Retk OÜ hinnaga 2160 eurot.
Kuna Anna kirikus oli pingistik asetatud nii, et üks pingiots oli seina sees, jäid lammutamisel seintesse augud ja remonti vajasid nii seinad kui pingistik. Seinad on parandatud 1,5 meetri kõrguselt ning pingistik on parandatud ja värvitud. Ülejäänud sisetöödele on vaja teostada muinsuskaitse eritingimuste uuring ja põhiprojekt.
Kirikus tehtud tööde kogumaksumus on 56 600 eurot.
Lähiaastate tööd Anna kirikus:
2016. aastal koostas Paide EKE projekt OÜ Anna kiriku välisuste ja akende muinsuskaitse eritingimuste ja restaureerimise põhiprojekti. Edasi on vaja leida rahastus ja teostajad, seega jätkame projektiga „Kiriku heaks“.
Kes soovib annetada, saab teha ülekande märksõnaga „Kiriku heaks“ EELK Anna koguduse kontole EE631010220056672016 (SEB).
Oleme tänulikud Jumalale, et Ta on lubanud ja õnnistanud pühakoja restaureerimist. Palume õnnistust edasisteks töödeks, et kirik säiliks ja oleks hoitud ka tulevastele põlvedele. See pole muud midagi kui Jumala koda ja taeva värav! 1Ms 28:17

17.09 AD 2017

Kui armsad on Sinu hooned, Issand Sebaot! Issanda õuesid igatseb ja ihaldab mu hing; mu süda ja mu ihu hüüavad rõõmsasti elava Jumala poole. (Ps. 84, 2-3)

TÄNUKIRI ANNETAJATELE

Täname aastatel 2014-2017 Anna kiriku põrandate, seinte ja pingistiku remondi heaks annetanuid!

AD 2014
Tarmo Thomson, Kaido Tischler, Gerda Tischler, Kelly Tischler, Kaido Tischler Anna Klaani mälestuseks, Kaido Tischler Liivi Tischleri mälestuseks, Katre Nukka, Sven Karro, Sander Laprik, Margarita Sander, Olev Kenk, Helle Metslang, Piret Jakobson, Rene Oese, Allan Martin Linda Are mälestuseks, Mati Hussar, Ingrid Kattai, Kadri Kaurit, Raul Randmäe, Arvi Aavik, Agu Eensaar, Vello Tõugu, Sven Frieberg, Alari Allmäe, Marju Raja, Vaike Kruusement, Raidar Lepp, Milja Õunapuu, Katri Punapart, Raivo Lass, Indrek Kompus, Raivo Raja, Ene Puhm August Lundeni mälestuseks, Indrek Baumann, Tarmo Velsker, Toivo Kasonen, Anneli Heinsoo, Andres Elias, Elle Näppo, Katrin Kõllo, Helle Aolaid, Ester Tiru, Sirje Just, Pärja Punapart, Kaidi Tammiksalu, Allan
Kanne, Kersti Hindreko, Peeter Lodi, Sirje Võsu, Velda Võsaste, Kaja Näpping Eve ja Arvi Trammi mälestuseks, Päivi Simpson, Ojaküla Põllu OÜ, Rilando Kallas, Raimuld Kanne, Abeljan Ararat, Liisa Kuhi, Endla Orumaa, Reet Otsus, Miia Rubis, Katrin Musta, Milvi Alev, Liisa Hendrikson,
Triin Koch, Raivo Päsmel, Maigi Vinogradov, Pirkko Koivisto, Jouni Koivisto, Marika Priske Jakob ja Anna Priske mälestuseks, Annely Pruel, Lea Heinaste, Lumme Lillenthal, Lilian Räni.

AD 2015

Jaan Masik Aino Schumanni ja Erna Masiku mälestuseks, Aime Lips, Elvi Tasang, Kaja Näpping Evi ja Arvi Trammi mälestuseks, Viking Window AS, Raul Palosaar, Meelis Prosse, Margus Tramm, rahvusvaheline festival „Leia end“ ja Vana-Veski Puhkekeskus, Havo Türk, Peep Heinaste, Evi Pärnamägi, Allan Martin Linda ja Ado Are mälestuseks, Ülle Õis, Helen Türk, Elmi-Johanna Pata, Andry ja Liina Krass Anne Luuri mälestuseks, Sven Karro, Are Riistan, Jaanus Rieberg, Eha Tasang, Janek Bergman, Aldi Ulla, Astra Rajasalu, Kaido Tischler, Teet Põder, Aino Eliina Rossi,
SA Järvamaa Kogukonnafond, Viiu Sookõrv, Nordic Trade Team, Pille Anvelt, Kristi-Kai Loorand, Üllar Kuhi, Erkko Salumets, Margo Hussar, Mauris Hussar, Ave Avamere, Katrin Ojalill, Kersti Rohtjärv, Janis Rohtjärv, Lembit Lass, Lea Heinaste, Toomas Heinaste, T.O Engineering OÜ köster Willem Georg Vahteri mälestuseks, Elle Näppo, Anne Türk, Ene Riistan, Ruth Heinmaa Hilja ja August Purdemaa ning Karl Roosimaa mälestuseks, Maimu Plinker, Joosep Metslang, Tuuli Parv, Mati Parv, Kaidi Tammiksalu, Ritva-Liisa Pihlaja, Aldi Alev, Veljo Tammik, Kristjan Kõljalg, Isamaa ja Res Publica Liit, Aariakivi OÜ, Indrek Hinnov, Signe Hinnov, Nora Eliisa Hinnov, Renno Hinnov, Loviisa Hinnov, Harri Puskar, Riho Marja, Maria Kuusemets, Reet Valja, Assor Saar, Assor Saar Marku Saare mälestuseks, Kadri Ammon, Tõnu Schilf, Hanna Miller, Ivi Ubei-Kon, Laura Ubei-Kon, Martin Ubei-Kon, Marko Ubei-Kon, Vaike Kruusement, Marge Linamägi, Toomas Kivi, Tiina Kiikson, Haide Laanemets, Taivo Kivistik, Ergo Jair, Janso Viilop
vanemate mälestuseks, Üllar Kuhi, Ulvi Part, Mairi Vinogradov Anna Kalamägi mälestuseks, Olev Kenk, Kari Antero Tynkkynen, Merike Uus, Allan Martin ERNA grupi mälestuse jäädvustamiseks.

AD 2016

Elle Näppo, Allan Martin ERNA grupi mälestuse jäädvustamiseks, Indrek Kala, Kaido Tischler, Kaisa Tischler, Merike Lilleorg, Mairi Vinogradov, Õilme Simpson, Helen Türk, Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Ants Nuut, Hele Kuut, Heiki Tischler, Ada Aim, Enn Alevi, Merje Kaps, Marju Raja, Helmi Veberson, Andrus Jakobson, Haide Laanemets, Aire Johanson, Riin Alatalu, Katrin Saks, Karl Kanne, Urve Kanne, RP ALOIS OÜ, Raul Luha, Tiia Linkvist, Rutt Tuulik, Agu Jaanson, Aino Kristelstein, Tiina Siim, Marje Einre,
Katrin Eino, Pirkko Koivisto, Jouni Koivisto, Endla Orumaa, Kertu Vint Marie Lumiste mälestuseks, Ene Böcklet Amanda ja August Tuuri mälestuseks, Valve Hinno, Anne Vaik, Ülle Kaasik, Velda Võsaste, Jaan Masik Aino Schumanni ja Erna Masiku mälestuseks, Reet Tuuling, Anneli Justus, Angela Ploomi Laine ja August Voldemar Enniko mälestuseks, Annely Saar, Asta Tikerpäe, Vootele Hansen, Doris Kristina Raave, Kadi Lumiste Marie Lumiste mälestuseks, Mairi Alajan Oskar Alajani mälestuseks, Olev Kenk, Laine Müür, Anna Vaba Aja Maja.

AD 2017

Olev Kenk, Sigrit Glück, Enno Korv, Linda Pütsepp Tuuride perekonna mälestuseks, Mark Semeljak, Velli Türkson õde Leida, tädi Anna ja vanaema An Vaksmanni mälestuseks, Aivar Tähnas, Tiit Prosso, Mirja Varik, Marika Azojan, Aivar Sõrmus, Elina Laanes Helmi ja OskarLaanese mälestuseks, Heidi Puiestee, Anne Nurmse, Sulev Kärber, Mirja Padar Anna Grünvaldi mälestuseks, Õnne Tikerpalu, Rene Lepp, Paide Vallavalitsus, Isamaa ja Res Publica Liit,
Kultuuriministeerium, Kaido Tischler, Tiina Ristikivi, Ott Tuulberg, Toomas Heinaste, Tiina Oper, Helle Metslang, Üllar Viimsalu, Helgi Selge, Väino Klaas, Raissa Klaas, Peep Heinaste, Siret Heinaste, Sirje Mesila, Türi Kultuurikeskuse ansamblid Naized ja Avaja.

Issand õnnistagu ja hoidku sind!
Issand lasku oma pale paista sinu peale ja olgu sulle armuline!
Issand tõstku oma pale sinu üle ja andku sulle rahu!

EELK Anna koguduses juuni ja juuli 2018

Juuni

Jumalateenistused armulauaga:

  • 10.juuni kell 14.00 Jumalateenistus
  • 24.juuni kell 14.00 Jaanipäev. Laste ristimise püha.
  • 02.juuni kell 14.00 Ambla Maarja kirikus Ambla Vaimulik Laulupäev.
  • 16.juuni kell 16.00 Pille Lille Muusikute Fondi kontsert Anna kirikus.
  • Oksana Sinkova (flööt), Alla Popova (sopran), Jelena Ossipova (kitarr)
  • 01. – 03. juuni Järva Praostkonna leerilaager Järva- Jaanis.Oodatud noored kõikidest Järva praostkonna kogudustest. Info ja registreerimine tel. 559 66 140

Juuli

  • 8.juuli kell 14.00 Surnuaiapüha Anna kalmistul.
  • 22.juuli kell 14.00 Jumalateenistus
  • 09-11. juuli Järva praostkonna lastelaager Koerus. Oodatud lapsed kõikidest praostkonna kogudustest. Info ja registreerimine tel. 559 66 140

51 53 667 juhatuse esimees (majandus, kalmistu).
55 966 140 diakon ( talitused) Liikmeannetused: SEB a/a EE711010702000731007

Kiriku remondi toetusannetused: SEB a/a EE631010220056672016. Saaja: EELK Anna kogudus